Vilnius

Vilnius
[ v'ilnjus ]
leedu Vilnius põhjaleedu Vilniė
Pindala	401 km²
Elanikke	560 190 (01.01.2010)
Koordinaadid	54° 41′ N, 25° 17′ E

Vilnius (poola Wilno, valgevene Вільня) on Leedu pealinn, asub Nerise jõe ääres.

Vilniuse vanalinn kuulub 1994. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vilnius oli 2009. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Ajalugu

Vilniuse vanalinn
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Leedu
Tüüp	Kultuurimälestis
Kriteeriumid	II, IV
Viited	541
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	54° 41′ 12″ N, 25° 17′ 35″ E
Nimekirja arvatud	1994 (18. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Vilnius aastal 1576

Asula on Vilniuse kohal olnud juba 5. sajandil.

Aastal 1323 tõi Gediminas Vilniusse üle Leedu Suurvürstiriigi pealinna. Leedu ajaloolaste arvates oli eelmine pealinn Trakais, valgevene ajaloolaste arvates Navahradakis. Suurvürstiriigi pealinnaks jäi Vilnius kuni Kolmanda Poola jagamiseni.

Aastal 1387 sai linn Magdeburgi linnaõigused.

Aastal 1579 asutas Stefan Batory Vilniuse Ülikooli.

Aastal 1795 liideti Vilnius kolmanda Poola jagamise käigus Vene impeeriumiga ja temast sai Vilniuse kubermangu keskus.

Aastast 1862 on Vilnius sõlmjaam Peterburi–Varssavi raudteel.

19. sajandi teisest poolest oli Vilnius oluline leedu ja valgevene rahvusliku liikumise keskus (samal ajal oli Vilnius rahvuslikult koosseisult jätkuvalt poola-juudi linn).

1915–1918 oli linn Saksa okupatsiooni all. Sakslaste taandudes kogus hoogu leedu-poola konflikt linna riikliku kuuluvuse üle. Veebruaris 1919 sai temast Leedu-Valgevene NSV pealinn. 19. aprillil hõivasid linna Poola väed Edward Rydz-Śmigły juhtimisel. Versailles' rahuga jäi Vilnius Poolale.

Poola-Nõukogude sõja ajal vallutas Punaarmee juulis 1920 linna ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja andis okupeeritud Vilniuse Leedule, kuigi linna umbes 139 000 elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%). Vilniusest sai Leedu Vabariigi pealinn.

9. oktoobril 1920 vallutasid poolakast kindral Lucjan Żeligowski väeüksused Vilniuse ja kuulutasid välja nn sõltumatu riigi – Kesk-Leedu (Litwa Środkowa). 20. veebruaril 1922 kuulutas selle riigikese parlament Sejm Wileński välja ühinemise Poolaga. Leedu Vabariigi pealinnaks sai aga ajutiselt Kaunas.

Aastal 1939 andis Nõukogude Liit Poolalt okupeeritud Vilniuse üle Leedu Vabariigile.

Teise maailmasõja tulemusena muutus drastiliselt Vilniuse rahvuslik koosseis: juudid langesid genotsiidi ohvriks, palju poolakaid asus ümber sõjajärgsetele Poola aladele, oma vabariigi pealinna asusid leedulased.

Panoraamvaade Vilniusele

Arhitektuurimälestised

Kirikud

• Vilniuse Katedraal (Vilniaus katedra, poola Katedra wileńska)
• Püha Peetruse ja Pauluse ( Šv. Petro ir Povilo bažnyčia, poola Św. Piotra i Pawła) (1668)
• Püha Miikaeli (Šv. arkangelą Mykolą, poola Św. Michała ehk Bernardynek)
• Bernardiinide (Šv. Pranciškaus ir Bernardo bažnyčia, poola Bernardynów) (16. sajand)
• Basiliaanide kirik ja klooster (poola Bazylianów) (17. sajand)
• Misjonäride (Misionierių (pasauliečių) vienuolynas, poola Misjonarzy) (1695-1730)
• Püha Anna (Šv. Onos bažnyčia, poola Św. Anny) (16. sajand)
• Püha Jakobi ja Filipi (Šv. Jokūbo ir Pilypo bažnyčia, poola Św. Jakuba i Filipa) (1690-1737)
• Püha Katariina (Šv. Kotrynos bažnyčia, poola Św. Katarzyny) (1622)
• Šv. Kazimiero bažnyčia (poola Św. Kazimierza) (1604-1616) restaureeritud 17.-19. sajandil)
• Püha Rafaeli (Šv. Arkangelo Rapolo bažnyčia, poola Św. Rafała) (18. sajand)
• Püha Stefani (poola Św. Stefana) (ca 1600)
• Püha Teresa (Šv. Teresės bažnyčia, poola Św. Teresy) (1635-1650)
• Viešpaties Jėzaus bažnyčia (Kolmainu) (poola Trynitarzy na Antokolu) (1694-1717) kirik 1919 aastani
• Švč. Jėzaus širdies bažnyčia (poola Wizytek) (1715-1760)
• Kõigi Pühakute (Visų Šventųjų bažnyčia, poola Wszystkich Świętych) (1620-1631) restaureeritud 18. sajandil)

• Evangeeliumi-Augsburgi kirik (19. sajand).
• Evangeeliumi-reformatsiooni kirik (16. - 18. sajand)
• Vilniuse mošee (19. sajand)
• Metropolitaalne õigeusu katedraal (17. - 19. sajand)
• Koraalne sünagoog (1903)
• Karaiimide palvemaja (Kenesa, poola Kienesa karaimska) (1922)
• Vene surnuaed (poola Cmentarz na Rossie), kuhu on maetud Józef Piłsudski süda, samuti tema ema.
• Jumalaema õigeusu (Skaisčiausiosios Dievo Motinos cerkvė) (16. sajand)

Teisi tähtsaid mälestisi

• Vilniuse Ülikooli hooned
• Gediminase torn
• Kolme Risti mägi
• Raekoda
• Aušros vartai (poola Ostra Brama)

• 
  Vilniuse katedraal 1912
• 
  Vilniuse katedraal 2008
• 
  Aušros vartai
• Leedu parlamendihoone
  Leedu parlamendihoone
• 
  uued kõrghooned

Tuntud inimesi Vilniusest

• Emilia Plater
• Antoni Szacki
• Adam Mickiewicz
• Joachim Lelewel
• Józef Piłsudski
• Juliusz Słowacki
• Jan Krzysztof Glaubitz
• Czesław Miłosz
• Władysław Syrokomla
• August Becu
• Czesław Jankowski
• Szymon Konarski
• Piotr Skarga
• Lew Sapieha
• Maciej Sarbiewski
• Franciszek Smuglewicz
• Jakub Jasiński
• Wawrzyniec Gucewicz
• Kazimierz Siemienowicz
• Józef Ignacy Kraszewski
• Eustachy Tyszkiewicz
• Antoni Wiwulski
• Józef Łukaszewicz

Vaata ka

• Paneriai

Välislingid

• Vilniust tutvustav poola portaal
• Virtual Historical Vilnius
• Vilnius free pictures
• Kultuuripealinn 2009
• Kristel Kossar. Kultuuripealinn Vilnius meelitab tasuta üritustega Postimees, 19. jaanuar 2009