Elmo Ellor

Ellor, Elmo(kod.-n) Elmar Ploom ja Elmo Ploom; 20./7. VI 1907 - 1. VIII 1986), näitekirjanik ja ajakirjanik. Sündinud Võrumaal Rõuge vallas Sännas põllumehe pojana, õppis 1918-1927 Võru Petseri ja Valga gümnaasiumis. Tegutses 1928-1936 vabakutselise reporterina ja näitekirjanikuna, 1938-1940 "Kandle" teatri dramaturgina ja aastast 1939 ajal. "Elu" toimetuses Võrus. 1940-1941 oli algul ajal. "Töörahva Elu" vast. toimetaja, hiljem vast. sekretär. 1941 küüditati koos perekonnaga Venemaale ning töötas metsatöödel Kuibõsevi obl-s kuni 1959.a sügiseni. Aastast 1961 töötas Võrus ehitusmatejalide laos müüjana, prakeerijana ja taara remontijana, 1967-1978 ja 1979-1989 Võru Koduloomuuseumi vanemteadur, ajutiselt ka direktori asetäitja. Suri Võrus, maetud Võru kalmistule.

E. on avaldanud vähenõudliku armastusromaani "Tuulispea" (Tln. 1932) ja kümmekond rahvatükki ning külakomöödiat. Olles mõjutatud 1930. aastate positiivsuseideoloogiast, lähevad E. näidendid mööda sotsiaalseist vastuoludest, ülistavad harmoonilist maaelu, seades ideaaliks haritud noorpõlve poolt õitsele viidud kultuurse eraomandusliku küla: "Maarahva lunastamine(1939, lav. ka Soomes), "Mare võit" (1935), "Naistemetsavaht ja "Pärl poris" (1936), "Peep Adakurg" (1939) jt.

Elmo Ellori teoseile annavad elumala koomilised karakterkujud, huumor ja kohatine murdekeel. Ellor on avaldanud kodu-uurimislikke kirjutisi, sealhulgas brošüüri "Pärlijõgi" (1988).