Viljandi Kesklinna Kool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Eivi (arutelu | kaastöö)
152 muudatust
Resümee puudub
Eivi (arutelu | kaastöö)
152 muudatust
5. rida: 5. rida:
==Ajalugu==
==Ajalugu==


Kooli eelkäija on [[15. veebruar]]il [[1844]] Viljandis tegevust alustanud [[erakool]], mille rajas [[Gustav Max Schmidt]]. Kool oli [[saksa keel|saksakeelne]] poistekool, läbi ajaloo õppis seal vaid mõni eestlane. Kui Schmidt [[1874]] suri, jätkas koolijuhtimist mõnda aega L. Krüger. [[1875]] aastal ostis kooli [[Liivimaa rüütelkond]].
Kooli eelkäija on [[15. veebruar]]il [[1844]] Viljandis tegevust alustanud [[erakool]], mille rajas [[Gustav Max Schmidt]]. Kool oli [[saksa keel|saksakeelne]] poistekool, läbi ajaloo õppis seal vaid mõni eestlane. Pärast Schmidt'i surma [[1874]] aastal, jätkas koolijuhtimist mõnda aega L. Krüger. [[1875]] aastal ostis kooli [[Liivimaa rüütelkond]].


Liivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber [[Liivimaa Maagümnaasium]]iks ning lasi ehitada uue ja suurema punastest [[tellis]]test õppehoone, milles kool tegutseb siiani. Koolimaja hoone projekteeris [[Riia]] [[arhitekt]] R. Häusermann. Kooli tegevuse lõpetas keiser [[Aleksander III]] [[venestamispoliitika]]. Nimelt tuli kõik muukeelsed koolid sulgeda või viia üle vene [[õppekeel]]ele. Liivimaa rüütelkond otsustas kooli sulgeda. Viimane aktus peeti [[22. juuni]]l [[1892]].
Liivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber [[Liivimaa Maagümnaasium]]iks ning ehitati uus koolihoone, milles kool tegutseb siiani. Koolimaja hoone projekteeris [[Riia]] [[arhitekt]] R. Häusermann. Kooli tegevuse lõpetas keiser [[Aleksander III]] [[venestamispoliitika]], kuna uus kord nägi ette, et sulgeda tuli kõik muukeelsed koolid või viia need üle vene [[õppekeel]]ele. Liivimaa rüütelkond otsustas kooli sulgeda. Viimane aktus peeti [[22. juuni]]l [[1892]].


Koolimaja seisis tühjana aastani [[1906]] ning siis alustasid seal tegevust [[erakool]]id [[Deutsche Schule zu Fellin]], mis oli poistekool, ja [[Knüpfferi Kõrgem Tütarlastekool]]. Esimese Maailmasõja ajal koolid suleti. Saksa okupatsiooni ajal [[1918]] avati Liivimaa Maagümnaasiumi hoones uuesti saksa kool [[Deutsche Schule zu Fellin]], kuid see kolis ümber pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist.
Koolimaja seisis tühjana aastani [[1906]] ning siis alustasid seal tegevust [[erakool]]id [[Deutsche Schule zu Fellin]], mis oli poistekool, ja [[Knüpfferi Kõrgem Tütarlastekool]]. Esimese Maailmasõja ajal koolid suleti. Saksa okupatsiooni ajal [[1918]] avati Liivimaa Maagümnaasiumi hoones uuesti saksa kool [[Deutsche Schule zu Fellin]], kuid see kolis ümber pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist.

Redaktsioon: 25. märts 2011, kell 13:13

Viljandi Maagümnaasium on Viljandi vanim siiani tegutsev üldhariduslik gümnaasium ning asub Uueveski linnaosas. On teada, et 2011. aasta sügisest jätkab Maagümnaasium vaid põhiharidust andva koolina.

Ajalugu

Kooli eelkäija on 15. veebruaril 1844 Viljandis tegevust alustanud erakool, mille rajas Gustav Max Schmidt. Kool oli saksakeelne poistekool, läbi ajaloo õppis seal vaid mõni eestlane. Pärast Schmidt'i surma 1874 aastal, jätkas koolijuhtimist mõnda aega L. Krüger. 1875 aastal ostis kooli Liivimaa rüütelkond.

Liivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber Liivimaa Maagümnaasiumiks ning ehitati uus koolihoone, milles kool tegutseb siiani. Koolimaja hoone projekteeris Riia arhitekt R. Häusermann. Kooli tegevuse lõpetas keiser Aleksander III venestamispoliitika, kuna uus kord nägi ette, et sulgeda tuli kõik muukeelsed koolid või viia need üle vene õppekeelele. Liivimaa rüütelkond otsustas kooli sulgeda. Viimane aktus peeti 22. juunil 1892.

Koolimaja seisis tühjana aastani 1906 ning siis alustasid seal tegevust erakoolid Deutsche Schule zu Fellin, mis oli poistekool, ja Knüpfferi Kõrgem Tütarlastekool. Esimese Maailmasõja ajal koolid suleti. Saksa okupatsiooni ajal 1918 avati Liivimaa Maagümnaasiumi hoones uuesti saksa kool Deutsche Schule zu Fellin, kuid see kolis ümber pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist.

Praegust nime kannab Viljandi Maagümnaasium aastast 1995.

Traditsioonid

Kool tegutses aastaid poistekoolina. Alles aastast 1952 õpivad koolis ka tütarlapsed. 1976 avati koolis ajaloo eriklassid ning 1979 kunstiõpetuse eriklassid.

Ilmub kooliajaleht Oma Sõna. Tegutseb kooliteatri trupp.

Kooli eelkäijad

Koolijuhid

Tuntud õpetajaid

Tuntud vilistlasi

Vaata ka

Kirjandust

  • Friedrich Gustav Bienemann, In memoriam : Rückblicke auf das livländische Landesgymnasium Kaiser Alexander II zu Birkenruh :zugleich als letzter Bericht über den Bestand der Anstalt, Riga : Druck Häcker, 1892
  • Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1886 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact, Fellin, 1886 (Fellin : Feldt)
  • Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1888 im livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt, Dorpat 1888 (Dorpat : H. Laakmann)
  • Dr. F. Waldmann, Vorgeschichte und Geschichte des ersten Jahrzehntes 1875-1885 des livl. Landesgymnasiums zu Fellin nebst Bericht über den Bestand und Thätigkeit der Erziehungsanstalt im Jahre 1885, Fellin 1885 (Feldt)
  • Viljandi Maagümnaasium 1877-1997, Viljandi 1998

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viljandi_Kesklinna_Kool&oldid=2457300"