Kõrgõzstan: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P r2.5.1) (robot muutis: mzn:قرقیزستون
SilvonenBot (arutelu | kaastöö)
P r2.5.4) (robot muutis: arz:كيرجيزستان
177. rida: 177. rida:
[[ml:കിർഗ്ഗിസ്ഥാൻ]]
[[ml:കിർഗ്ഗിസ്ഥാൻ]]
[[mr:किर्गिझस्तान]]
[[mr:किर्गिझस्तान]]
[[arz:قيرغيزستان]]
[[arz:كيرجيزستان]]
[[mzn:قرقیزستون]]
[[mzn:قرقیزستون]]
[[mn:Кыргызстан]]
[[mn:Кыргызстан]]

Redaktsioon: 23. märts 2011, kell 11:59

Kirgiisi Vabariik
Kõrgõzstani asendikaart
Riigihümn Ak möngülüü aska
Pealinn Biškek
Pindala 198 500 km²
Riigikeel kirgiisi
Ametlikud keeled vene
Rahvaarv 5 482 000 (2009)
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Üleminekuperioodi president Roza Otunbajeva
Peaminister Almazbek Atambajev
Iseseisvus 31. august 1991
SKT 10,931 mld $ (2022)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 1607 $ (2022)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik som (KGS)
Ajavöönd maailmaaeg +5
Tippdomeen .kg
ROK-i kood KGZ
Telefonikood 996
NASA satelliitfoto põhjal tehtud pilt Kõrgõzstanist

Kõrgõzstan on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Hiina ja Tadžikistaniga. Riigil puudub merepiir.

Geograafia

Kõrgõzstani territoorium ümbritseb kuut erinevat mõõtu enklaavi, millest neli kuulub Usbekistanile ning kaks Tadžikistanile. Suurima, Usbekistanile kuuluva enklaavi pindala on üle 300 ruutkilomeetri, elanikke on seal üle neljakümne tuhande. Kõrgõzstanile omakorda kuulub pisike, umbes 600 elanikuga eksklaav Usbekistanis Farg‘ona lähistel.

Kõrgõzstanist saab alguse Sõrdarja. Riigi suurim järv on Õsõkköl ja kõrgeim tipp Hiina piiril asuv Džengiš. Suurem osa territooriumist jääb Tian Shani mäestikusse, mis jagab riigi kaheks kultuuriliselt erinevaks ja poliitiliselt kohati vastanduvaks piirkonnaks.

Ajalugu

Kõrgõzstani ala läks Venemaa kontrolli alla 19. sajandi teisel poolel ning liideti Turkestani kindralkubermanguga. 1918. aastast oli tänapäeva Kõrgõzstani ala osa Turkestani ANSVst. 1924 loodi Kara-Kirgiisi autonoomne oblast, mis 1925 nimetati Kirgiisi autonoomseks oblastiks. 19261936 oli samades piirides Kirgiisi ANSV. 5. detsembril 1936 loodi Kirgiisi NSV. Kõrgõzstan iseseisvus 31. augustil 1991. President Askar Akajevi autoritaarne režiim kukutati Tulbirevolutsiooni käigus 2005. aasta märtsis. 2005. aastal toimunud presidendivalimised võitis endine peaminister Kurmanbek Bakijev. Ta valiti 23. juulil 2009 toimunud presidendivalimistel tagasi teiseks ametiajaks. 2010. aasta aprillis toimunud riigipöörde käigus kaotas Bakijev kontrolli olukorra üle riigis ja põgenes pealinnast. 15. aprillil astus ta presidendi kohalt tagasi.

Riik

Haldusjaotus

Kõrgõzstan jaguneb halduslikult seitsmeks oblastiks ja üheks keskalluvusega linnaks (pealinn Biškek).

Oblastid:

  1. Batkeni oblast
  2. Džalalabati oblast
  3. Narõni oblast
  4. Oši oblast
  5. Talasi oblast
  6. Tšüj oblast
  7. Õsõkköli oblast

Keskalluvusega linn:

  1. Biškek

Rahvusvahelised suhted

Venemaa õhujõududel on sõjaväebaas Kantis, Ameerika õhujõududel Manasi lennujaamas.

Keel

Riigikeel on kirgiisi keel, vene keelel on ametliku keele staatus. Enamik pealinna elanikest räägib vene keelt emakeelena, asjaajamine käib enamasti vene keeles.

Vaata ka

Välislingid