Estonian Air: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Suursaadik (arutelu | kaastöö)
1245 muudatust
PResümee puudub
17. rida: 17. rida:
| ühendus =
| ühendus =
| tütarfirmad = Estonian Air Regional
| tütarfirmad = Estonian Air Regional
| lennukeid = 9 (+2 tellitud)
| lennukeid = 9 (+1 tellitud)
| sihtkohti = 24
| sihtkohti = 23
| emafirma =
| emafirma =
| moto =
| moto =
32. rida: 32. rida:
== Ajalugu ==
== Ajalugu ==


Lennufirma asutati [[1. detsember|1. detsembril]] [[1991]]. [[1995]]. aastal liisis Estonian Air kaks uut [[Boeing 737|Boeing 737-500]] lennukit, mis hakkasid asendama seniseid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] päritolu [[Tupolev Tu-134|Tu-134]] ja Jakovlev Jak-40 lennukeid. Uued Boeingud ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle`is ning need alustasid lende juulis 1995 ja veebruaris 1996. [[1996]]. aastal liisiti juurde kaks [[Fokker 50]] lennukit, mis olid kasutuses kuni 2003. aastani. Hiljem osteti juurde veel 4 Boeing 737 seeriasse kuuluvat lennukit (millest 1 on tänaseks maha müüdud).
Lennufirma asutati [[1. detsember|1. detsembril]] [[1991]]. Estonian Air sai 1991. aastal [[Aeroflot]]ilt päranduseks 12 [[Antonov An-2]], lennukid müüs üsna kiiresti maha, viimane kustutati Eesti tsiviilõhusõidukite registrist 1996. aastal. [[1995]]. aastal liisis Estonian Air kaks uut [[Boeing 737|Boeing 737-500]] lennukit, mis hakkasid asendama seniseid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] päritolu [[Tupolev Tu-134|Tu-134]] ja Jakovlev Jak-40 lennukeid. Uued Boeingud ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle`is ning need alustasid lende juulis 1995 ja veebruaris 1996. [[1996]]. aastal liisiti juurde kaks [[Fokker 50]] lennukit, mis olid kasutuses kuni 2003. aastani. Hiljem osteti juurde veel 4 Boeing 737 seeriasse kuuluvat lennukit (millest 1 on tänaseks maha müüdud).
1996. aastal otsustas riik seni riigi omanduses oleva firma erastada, müües maha 66% Estonian Airi aktsiatest. Aktsiate omanikeks said 49 protsendiga [[Maersk Air]] ja 17 protsendiga [[Cresco]] investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi vaid 34%. Aastal 2003 müüs Maersk Air endale kuulunud osaluse [[SAS Grupp|SAS Grupile]]. 5. novembril 2010 allkirjastati leping, mille kohaselt sai Eesti riik 90% osalusest ning 10% jäi SASile<ref>[http://www.e24.ee/?id=337393 SAS ja riik allkirjastasid lõpliku lepingu Estonian Airi kohta] 5.11.2010</ref>.
1996. aastal otsustas riik seni riigi omanduses oleva firma erastada, müües maha 66% Estonian Airi aktsiatest. Aktsiate omanikeks said 49 protsendiga [[Maersk Air]] ja 17 protsendiga [[Cresco]] investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi vaid 34%. Aastal 2003 müüs Maersk Air endale kuulunud osaluse [[SAS Grupp|SAS Grupile]]. 5. novembril 2010 allkirjastati leping, mille kohaselt sai Eesti riik 90% osalusest ning 10% jäi SASile<ref>[http://www.e24.ee/?id=337393 SAS ja riik allkirjastasid lõpliku lepingu Estonian Airi kohta] 5.11.2010</ref>.


61. rida: 61. rida:
* [[2010]]. aasta sügishooajal laiendab Estonian Air oma tegevust Vilniusest, lisades lendudele Tallinna ja Amsterdami reisid Stockholmi (6 korda nädalas)<ref>[http://www.logistikauudised.ee/Default.aspx?PublicationId=32c0a864-525b-48a7-9b1f-e22350a99935 Estonian Air haarab koos SASiga Leedus turgu juurde] välja otsitud 6.10.10</ref> ning Milaanosse (kord nädalas)<ref>[http://www.estonian-air.ee/estonian-air-lisab-lennugraafikusse-lennud-vilniuse-ja-milano-vahel/ Estonian Air lisab lennugraafikusse lennud Vilniuse ja Milano vahel] välja otsitud 6.10.10</ref>. Lendude teenindamiseks luuakse Vilniuse lennujaama baas ühe Boeing tüüpi lennukiga.
* [[2010]]. aasta sügishooajal laiendab Estonian Air oma tegevust Vilniusest, lisades lendudele Tallinna ja Amsterdami reisid Stockholmi (6 korda nädalas)<ref>[http://www.logistikauudised.ee/Default.aspx?PublicationId=32c0a864-525b-48a7-9b1f-e22350a99935 Estonian Air haarab koos SASiga Leedus turgu juurde] välja otsitud 6.10.10</ref> ning Milaanosse (kord nädalas)<ref>[http://www.estonian-air.ee/estonian-air-lisab-lennugraafikusse-lennud-vilniuse-ja-milano-vahel/ Estonian Air lisab lennugraafikusse lennud Vilniuse ja Milano vahel] välja otsitud 6.10.10</ref>. Lendude teenindamiseks luuakse Vilniuse lennujaama baas ühe Boeing tüüpi lennukiga.
* [[25. jaanuar]]il ja [[29. jaanuar]]il 2011. aastal jõudsid Tallinna lennujaama Estonian Airi uus 2 lennukid [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (ES-ACB ja ES-ACC), mille ametlik maksumus on 22 miljonit [[euro]]t.<ref>[http://www.e24.ee/?id=378599 e24.ee] vaadatud 28.01.11</ref><ref>[http://www.e24.ee/?id=377427 e24.ee] vaadatud 28.01.11</ref>
* [[25. jaanuar]]il ja [[29. jaanuar]]il 2011. aastal jõudsid Tallinna lennujaama Estonian Airi uus 2 lennukid [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (ES-ACB ja ES-ACC), mille ametlik maksumus on 22 miljonit [[euro]]t.<ref>[http://www.e24.ee/?id=378599 e24.ee] vaadatud 28.01.11</ref><ref>[http://www.e24.ee/?id=377427 e24.ee] vaadatud 28.01.11</ref>
* [[2011]]. aasta kevadhooajaks planeerib Estonian Air üle 20 aasta taas lendusid Tartu ja Tallinna vahel – 6 korda nädalas varahommikul Tallinna ja hilisõhtul Tartu. <ref>[http://www.logistikauudised.ee/Default.aspx?PublicationId=6f55bcee-b066-472e-9e8d-ba2222a40019 Estonian Air suurendab Tartust algavate lendude arvu kuuele lennule nädalas] välja otsitud 6.10.10</ref>
* [[27. veebruar]]il [[2011]]. aastal alustas Estonian Air üle 20 aasta taas Tartu ja Tallinna vahel – 6 korda nädalas varahommikul Tallinna ja hilisõhtul Tartu.


== Sihtpunktid ==
== Sihtpunktid ==
89. rida: 89. rida:
**[[Ateena]] – [[Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] (alates 5. juuli 2010; hooajaline)
**[[Ateena]] – [[Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] (alates 5. juuli 2010; hooajaline)
*{{riigi ikoon|Leedu}} '''[[Leedu]]'''
*{{riigi ikoon|Leedu}} '''[[Leedu]]'''
**[[Vilnius]] – [[Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] (1991 – 1. oktoober 2005 ja alates 24. september 2007)
**[[Vilnius]] – [[Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] (1991 – 1. oktoober 2005 ja alates 24. september 2007) [Lõpeb 31. märts 2011]
*{{riigi ikoon|Norra}} '''[[Norra]]'''
*{{riigi ikoon|Norra}} '''[[Norra]]'''
**[[Oslo]] – [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] (1998 – 2001 ja alates 12. august 2003)
**[[Oslo]] – [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] (1998 – 2001 ja alates 12. august 2003)
109. rida: 109. rida:
**[[Kiiev]] – [[Kiievi Borispili rahvusvaheline lennujaam]] (alates 1991)
**[[Kiiev]] – [[Kiievi Borispili rahvusvaheline lennujaam]] (alates 1991)
*{{riigi ikoon|Valgevene}} '''[[Valgevene]]'''
*{{riigi ikoon|Valgevene}} '''[[Valgevene]]'''
**[[Minsk]] – [[Minski rahvusvaheline lennujaam]] (1991–1998 ja alates 11. veebruar 2008; hooajaline)
**[[Minsk]] – [[Minski rahvusvaheline lennujaam]] (1991–1998 ja alates 11. veebruar 2008; hooajaline) [Lõpeb 9. mai 2011]
*{{riigi ikoon|Venemaa}} '''[[Venemaa]]'''
*{{riigi ikoon|Venemaa}} '''[[Venemaa]]'''
**[[Moskva]] – [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] (alates 1991)
**[[Moskva]] – [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] (alates 1991)
167. rida: 167. rida:
|align=center|1
|align=center|1
|align=center|88
|align=center|88
|ES-ACB (alustas 27. jaanuarist 2011, esimese päeva avalend Stockholmi), ES-ACC (alustab 1. veebruarist 2011, esimese päeva avalend Kopenhaageni) ja ES-ACD (alustab 2012. aastast)
|ES-ACB (alustas 27. jaanuarist 2011, esimese päeva avalend Stockholmi), ES-ACC (alustas 1. veebruarist 2011, esimese päeva avalend Kopenhaageni) ja ES-ACD (alustab 2012. aastast)
|-
|-
|[[Saab 340|Saab 340A]]
|[[Saab 340|Saab 340A]]
173. rida: 173. rida:
|align=center|0
|align=center|0
|align=center|33
|align=center|33
|ES-ASM ja ES-ASN
|ES-ASM ja ES-ASN (teine lennuk lõpeb 31. märts 2011)
|}
|}


===Loobutud===
===Loobutud===


* 12 [[Antonov An-2]] (1991-1996)
* 4 [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (ES-AAR, ES-AAS, ES-AAT, ES-AAU) (1990–1996)
* 11 [[TU-134|Tupolev TU-134A]] (ES-AAE, ES-AAF, ES-AAG, ES-AAH, ES-AAI, ES-AAK, ES-AAL, ES-AAM, ES-AAN, ES-AAO, ES-AAP) (1990–1996)
* 4 [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (ES-AAR, ES-AAS, ES-AAT, ES-AAU) (1991–1998)
* 12 [[TU-134|Tupolev TU-134A]] (ES-AAE, ES-AAF, ES-AAG, ES-AAH, ES-AAI, ES-AAJ, ES-AAK, ES-AAL, ES-AAM, ES-AAN, ES-AAO, ES-AAP) (1991–1996)
* 4 [[Fokker 50]] (ES-AFK, ES-AFL, ES-AFM, ES-AFN) (1996–2003)
* 4 [[Fokker 50]] (ES-AFK, ES-AFL, ES-AFM, ES-AFN) (1996–2003)
* 7 [[Boeing 737|Boeing 737-500]] (ES-ABC, ES-ABD, ES-ABE, ES-ABF, ES-ABG, ES-ABH, ES-ABI) (1995–2010)
* 7 [[Boeing 737|Boeing 737-500]] (ES-ABC, ES-ABD, ES-ABE, ES-ABF, ES-ABG, ES-ABH, ES-ABI) (1995–2010)

Redaktsioon: 19. märts 2011, kell 14:11

Estonian Air
Fail:Estonian Air logo.png
IATA ICAO Kutsung
OV ELL ESTONIAN
Asutatud 1. detsembril 1991
Kodulennujaamad Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Olulised linnad Tartu lennujaam
Vilniuse rahvusvaheline lennujaam
Boonusprogramm EuroBonus
Äriklassi ootesaal Linda Lounge
Tütarettevõtted Estonian Air Regional
Lennukeid 9 (+1 tellitud)
Sihtkohti 23
Peakorter Tallinn, Eesti Eesti
Olulised isikud Andrus Aljas (juhatuse esimees)
Koduleht http://www.estonian-air.ee/

Aktsiaselts Estonian Air on Eesti rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Lennart Meri Tallinna Lennujaam.

Estonian Air opereerib 23 Tallinnast lähtuval Euroopa-sisesel lennuliinil (lisanduvad hooajalised liinid). Estonian Air'iga lendas 2009. aastal 557 456 reisijat, nendest 509 771 regulaarlendudel[1]. Reisijate koguarv vähenes 2008. aastaga võrreldes 25,8% ja lennukite täituvus oli 60%[1].

Ajalugu

Lennufirma asutati 1. detsembril 1991. Estonian Air sai 1991. aastal Aeroflotilt päranduseks 12 Antonov An-2, lennukid müüs üsna kiiresti maha, viimane kustutati Eesti tsiviilõhusõidukite registrist 1996. aastal. 1995. aastal liisis Estonian Air kaks uut Boeing 737-500 lennukit, mis hakkasid asendama seniseid Nõukogude Liidu päritolu Tu-134 ja Jakovlev Jak-40 lennukeid. Uued Boeingud ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle`is ning need alustasid lende juulis 1995 ja veebruaris 1996. 1996. aastal liisiti juurde kaks Fokker 50 lennukit, mis olid kasutuses kuni 2003. aastani. Hiljem osteti juurde veel 4 Boeing 737 seeriasse kuuluvat lennukit (millest 1 on tänaseks maha müüdud). 1996. aastal otsustas riik seni riigi omanduses oleva firma erastada, müües maha 66% Estonian Airi aktsiatest. Aktsiate omanikeks said 49 protsendiga Maersk Air ja 17 protsendiga Cresco investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi vaid 34%. Aastal 2003 müüs Maersk Air endale kuulunud osaluse SAS Grupile. 5. novembril 2010 allkirjastati leping, mille kohaselt sai Eesti riik 90% osalusest ning 10% jäi SASile[2].

Faktid

  • 1991. aastal oli Frankfurt esimene sihtpunkt läänes.
  • 1992. aasta lõpus sai IATA liikmeks.
  • 1993. aastal lendas Vabariigi President Lennart Meri esimest korda riigivisiidile Estonian Airiga.
  • 1994. aastal seati sisse lennuühendus Tallinna ja Peterburi vahel. 23-kohaline Jak-40 hakkas seda maad lendama kolm korda nädalas.
  • 1995. aasta 7. juulil asus liinile Estonian Airi esimene eritellimusel ehitatud Boeing, mis sai nimeks Koit (ES-ABC). Estonian Airi kõikidel lendudel keelati suitsetamine.
  • 1996. aastal sai Estonian Air teise Boeing 737-500, mis nimeks sai Hämarik (ES-ABD).
  • 1997. aastal valmistas Estonian Airi korporatiivklientidele suunatud boonusprogrammi Blue Star.
  • 1998. aastal sai Estonian Air kolmanda Boeing 737-500, millele anti nimeks Põhjatäht (ES-ABE). Estonian Air avas kodulehekülje www.estonian-air.ee, kust leiab teavet firmast ja koostööpartneritest, sihtkohtadest, lennuplaanist ning pardal pakutavast teenindusest.
  • 1999. aastal sai Estonian Air Euroopa Ühinenud Lennuameti liikmeks.
  • 2000. aastal sai Estonian Airi presidendiks Jørn Eriksen.
  • 2002. aastal sai Estonian Air taas Boeing 737-500, mis nimeks sai Eha (ES-ABF). Estonian Airi presidendiks sai Erki Urva.
  • 2003. aastal sai Estonian Air neljanda Boeing 737-500, mis nimeks sai Virmaline (ES-ABG) ja lõppes viimase Fokker 50 liisimisleping. Fokkeri lahkumine sattus samale päevale Concorde'i viimase lennuga.
  • 2004. aastal liisis Estonian Air viienda Boeing 737-500, mis sai nimeks Sinilind (ES-ABH) ja hiljem lisati nimele Tuuslar (ES-ABI). Esmakordselt rahvusliku lennukompanii 13 tegevusaasta jooksul lendas Estonian Airi lennukitega aastas üle poole miljoni reisija. Estonian Airi Boeing 737-500 maandus esmakordselt Saaremaal Kuressaare lennujaamas.
  • 2005. aastal müüs Estonian Air enam kui pooled lennupiletitest interneti vahendusel. Estonian Airi presidendiks sai taas Børge Thornbech.
  • 2006. aastal täiendas Estonian Air lennuparki 2 Boeing 737-300 lennukiga, mil nimeks Sohni ja Kalev (ES-ABJ ja ES ABK). Uutes lennukites oli 142 istekohta.
  • 2007. aastal täienes Estonian Airi lennupark seitsmenda Boeing 737-500 lennukiga, mil sai nimeks Linda (ES-ABL). 4. juunil avati uus liin Austria pealinna Viini.
  • 2007. aasta kahjum oli 52 miljonit krooni.
  • 2008. aastal tellis kolm uut lennukit Bombardier CRJ900 NextGen ning 3 lennukit lisakaalutusel. 17. detsembril lõpetas Estonian Airi esimena ehitatud Boeing, mis oli saanud nimeks Koit (ES-ABC)[3]. Estonian Air avas 6 registeerimisautomaati Lennart Meri Tallinna lennujaamas.
  • 2008. aasta kahjum oli 170 miljonit krooni.
  • 2009. aasta 23. märtsil lõpetas Estonian Air lennud teisena ehitatud Boeingiga Hämarik (ES-ABD), selle viimane lend oli Oslo liinil[4]. 10. detsembril maandus Estonian Airi Boeing 737-500 (ES-ABH) esmakordselt Tartu lennujaamas.
  • 2010. aasta aprillis teenis Estonian Air Eyjafjallajökulli vulkaanipursetest tingitud tuhapilvede tõttu 10-50 miljonit krooni kahju [5].
  • 2010. aasta septembris jõudsid SAS ja Eesti riik kokkuleppele, mille kohaselt kasvab viimase osalus Estonian Airis 90 protsendini ja SASile kuulub edaspidi kümnendik[6]. Vastav kokkulepe jõustus novembris[7], peale osaluse ja aktsiakapitali suurendamise kokkuleppe kinnitamist parlamendis[8].
  • 2010. aasta sügishooajal laiendab Estonian Air oma tegevust Vilniusest, lisades lendudele Tallinna ja Amsterdami reisid Stockholmi (6 korda nädalas)[9] ning Milaanosse (kord nädalas)[10]. Lendude teenindamiseks luuakse Vilniuse lennujaama baas ühe Boeing tüüpi lennukiga.
  • 25. jaanuaril ja 29. jaanuaril 2011. aastal jõudsid Tallinna lennujaama Estonian Airi uus 2 lennukid Bombardier CRJ900NG (ES-ACB ja ES-ACC), mille ametlik maksumus on 22 miljonit eurot.[11][12]
  • 27. veebruaril 2011. aastal alustas Estonian Air üle 20 aasta taas Tartu ja Tallinna vahel – 6 korda nädalas varahommikul Tallinna ja hilisõhtul Tartu.

Sihtpunktid

Estonian Airi Saab 340 õhkutõusul.
Estonian Airi Boeing 737-500 Brüsseli lennujaamas.
Fail:IMG 0012.JPG
Estonian Airi Boeing 737-300 Tallinna lennujaamas.
Boeing 737-500 maandumisel

Estonia Airil on järgmised sihtpunktid Tallinnast (kui pole märgitud teisiti) 2010. aasta aprilli seisuga[13]:

Varasemad sihtpunktid

Lennukid

Kasutusel

2011. aasta jaanuari seisuga teenindab reise 8 lennukit:

Lennuk Kokku Tellitud Reisijaid Märkused
Boeing 737-300 2 0 142 ES-ABJ ja ES-ABK
Boeing 737-500 3 0 118 ES-ABL, ES-ABO ja ES-ABP
Bombardier CRJ900NG 2 1 88 ES-ACB (alustas 27. jaanuarist 2011, esimese päeva avalend Stockholmi), ES-ACC (alustas 1. veebruarist 2011, esimese päeva avalend Kopenhaageni) ja ES-ACD (alustab 2012. aastast)
Saab 340A 2 0 33 ES-ASM ja ES-ASN (teine lennuk lõpeb 31. märts 2011)

Loobutud

  • 12 Antonov An-2 (1991-1996)
  • 4 Jakovlev JAK-40 (ES-AAR, ES-AAS, ES-AAT, ES-AAU) (1991–1998)
  • 12 Tupolev TU-134A (ES-AAE, ES-AAF, ES-AAG, ES-AAH, ES-AAI, ES-AAJ, ES-AAK, ES-AAL, ES-AAM, ES-AAN, ES-AAO, ES-AAP) (1991–1996)
  • 4 Fokker 50 (ES-AFK, ES-AFL, ES-AFM, ES-AFN) (1996–2003)
  • 7 Boeing 737-500 (ES-ABC, ES-ABD, ES-ABE, ES-ABF, ES-ABG, ES-ABH, ES-ABI) (1995–2010)

Pardateenused

Alates 9. veebruarist 2010 Estonian Air pakub kõigile turistiklassi reisijatele tasuta snäkke, kohvi, teed, vett ja mahla. Kohvi, teed ja vett pakutakse aga reisidel, mis on lühemad kui üks tund. Alla kahe tunni kestvatele lendudele pakutakse (magusaid) muffineid, üle kahe tunni kestvatele võileibu, nii tumedast kui heledast leivast[16].

Vormiriietus

Estonian Air korraldas 2010. aasta märtsi lõpus avaliku konkurssi, et leida oma pardapersonalile uut ja ilusat vormirõivast, mis lisaks kaunile väljanägemisele kannaks endas motiive sellest, millest Estonian Air hoolib ja mida hindab - eelkõige rahvuslikkust ja ressursisäästlikku maailmavaadet[17]. Konkursi sõelale jäid nelja Eesti tuntud moedisainerite tööd[18], mille seast sai rahvas Estonian Airi koduleheküljel valida 1. juunist kuni 10. juunini 2010 oma lemmiku. Rahvahääletuse võitja saab eriauhinna, kuid võidutöö valitakse žürii liikmete poolt 11. juunil, kusjuures 33% otsusest sõltub rahvahääletuse tulemusest[19]. Võidutöö ja üldine rahva lemmik tehti teatavaks 13. juunil avalikul üritusel Solarise keskuses[19]. Võitjaks osutus Tiina Talumehe disainitud kollektsioon number 3, mille tootja on Profiline. Veebihääletuse võitis Katrin Kuldma (Chocolate Group) kollektsiooniga number 4 "Tuulte pöörises".

Koodijagamine

Estonian Airil on koodijagamise lepingud järgnevate lennufirmadega:

Teised partnerlennufirmad:

Välislingid

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 [1] Estonian Airi koduleht. 17.04.2010
  2. ↑ SAS ja riik allkirjastasid lõpliku lepingu Estonian Airi kohta 5.11.2010
  3. ↑ Koit tegi täna viimase lennu Estonian Airi värvides välja otsitud 8.06.10
  4. ↑ Hämarikku Eesti taevas enam ei näe välja otsitud 8.06.10
  5. ↑ Estonian Airi tuhakahju 10-50 miljonit, 27.04.2010
  6. ↑ Riik ja SAS panid täna paika Estonian Airi omandisuhted välja otsitud 6.10.10
  7. ↑ SAS ja riik allkirjastasid lõpliku lepingu Estonian Airi kohta välja otsitud 6.11.10
  8. ↑ Riigikogu kiitis heaks rahasüsti Estonian Airile välja otsitud 6.11.10
  9. ↑ Estonian Air haarab koos SASiga Leedus turgu juurde välja otsitud 6.10.10
  10. ↑ Estonian Air lisab lennugraafikusse lennud Vilniuse ja Milano vahel välja otsitud 6.10.10
  11. ↑ e24.ee vaadatud 28.01.11
  12. ↑ e24.ee vaadatud 28.01.11
  13. ↑ Estonian Airi lennuplaan 8.06.10
  14. ↑ arileht.ee välja otsitud 28.11.10
  15. ↑ 15,0 15,1 ERR välja otsitud 28.11.10
  16. ↑ Pardamenüü 5.11.2010
  17. ↑ Vormikonkurss välja otsitud 10.06.10
  18. ↑ Kollektsioonid välja otsitud 10.06.10
  19. ↑ 19,0 19,1 Tingimused välja otsitud 10.06.10
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Estonian_Air&oldid=2448401"