Russiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kärnkonn (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kärnkonn (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{vaidlustatud}}
{{vaidlustatud}}


'''Russiinid''', ka '''ruteenid''' või '''rusnakid''' on ukrainlastele lähedane slaavi [[rahvas]] [[Karpaadi-Vene]]s ([[Taga-Karpaatia]]s ning selle lähiümbruses): [[Ukraina]]s ([[Bukoviina]]s), [[Slovakkia]]s, [[Poola]]s ([[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacies]]) ja [[Rumeenia]]s; ning [[USA]]-s. Russiinid kõnelevad [[russiini keel]]t (lääneukraina-idaslovaki siirdemurret) ja kasutavad [[kirillitsa]]t. [[Usk]]likud on Kreeka-Katoliku usku. Aastatel [[1920]]—[[1930]] oli [[Tšehhoslovakkia]] russiinidel [[autonoomia]] ([[Podkarpatská Rus]]). Russiinide täpset arvu pole teada, sest [[Nõukogude Liit]] ja Slovakkia ei pidanud russiine rahvaks, vaid ukrainlaste piirkondlikuks rühmaks.
'''Russiinid''', ka '''ruteenid''' või '''rusnakid''' on ukrainlastele lähedane slaavi [[rahvas]] [[Karpaadi-Vene]]s ([[Taga-Karpaatia]]s ning selle lähiümbruses): [[Bukoviina]]s, [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacies]], [[Transilvaania]]s ja [[Vojvodina]]s; ning [[USA]]-s. Russiinid kõnelevad [[russiini keel]]t (lääneukraina-idaslovaki siirdemurret) ja kasutavad [[kirillitsa]]t. [[Usk]]likud on Kreeka-Katoliku usku. Aastatel [[1920]]—[[1930]] oli [[Tšehhoslovakkia]] russiinidel [[autonoomia]] ([[Podkarpatská Rus]]). Russiinide täpset arvu pole teada, sest [[Nõukogude Liit]] ja Slovakkia ei pidanud russiine rahvaks, vaid ukrainlaste piirkondlikuks rühmaks.


Nad on pärit [[Austria-Ungari]] alal elanud [[idaslaavlased|idaslaavlastest]], kes ei võtnud omaks [[ukrainlased|ukrainlaste]] rahvuslikku identiteeti.
Nad on pärit [[Austria-Ungari]] alal elanud [[idaslaavlased|idaslaavlastest]], kes ei võtnud omaks [[ukrainlased|ukrainlaste]] rahvuslikku identiteeti.

Redaktsioon: 13. aprill 2006, kell 15:31

Russiinid, ka ruteenid või rusnakid on ukrainlastele lähedane slaavi rahvas Karpaadi-Venes (Taga-Karpaatias ning selle lähiümbruses): Bukoviinas, Podkarpacies, Transilvaanias ja Vojvodinas; ning USA-s. Russiinid kõnelevad russiini keelt (lääneukraina-idaslovaki siirdemurret) ja kasutavad kirillitsat. Usklikud on Kreeka-Katoliku usku. Aastatel 19201930 oli Tšehhoslovakkia russiinidel autonoomia (Podkarpatská Rus). Russiinide täpset arvu pole teada, sest Nõukogude Liit ja Slovakkia ei pidanud russiine rahvaks, vaid ukrainlaste piirkondlikuks rühmaks.

Nad on pärit Austria-Ungari alal elanud idaslaavlastest, kes ei võtnud omaks ukrainlaste rahvuslikku identiteeti.

Mõiste

Lihtsustatud skemaatiline seletus. Olid vana-venelased (Kiievi-Vene elanikud). Need jagunesid ajapikku kaheks: moskoviitideks ehk venelasteks ja ruteenlasteks (ruteenideks; Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi elanikud). Viimased jagunesid ajapikku valge-ruteenlasteks ehk valgevenelasteks ja puna-ruteenlasteks. Viimased jagunesid omakorda ukrainlasteks ja russiinideks. Russiinid on aga tegelikult rahvakild, kes jäi ruteenlasteks edasi, st. muundumata ei valgevenelasteks ega ukrainlasteks, seda nende mägedest (Karpaadid) eraldatud asuala (Karpaadi-Vene) tõttu.

Vaata ka