Fumarool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LaaknorBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: nn:Fumarole
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Sulpherous_Fumeroles.jpg|thumb|Väävlirikas fumarool ehk solfataar [[Uus-Meremaa]]l.]]
[[Pilt:Sulpherous_Fumeroles.jpg|pisi|[[Solfataar]] [[Uus-Meremaa]]l]]

'''Fumarool''' on [[vulkaan]]ilisi [[gaas]]e ja [[veeaur]]u eraldav avaus maapinnas.
'''Fumarool''' on [[vulkaan]]ilisi [[gaas]]e ja [[veeaur]]u eraldav avaus maapinnas.


Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide [[jalam]]il, olles nn [[Fumaroolne staadium|fumaroolse staadiumi]] ehk hääbuva [[vulkanism]]i ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades [[Fumarooliväli|fumaroolivälja]].
Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide [[jalam]]il, olles nn [[Fumaroolne staadium|fumaroolse staadiumi]] ehk hääbuva [[vulkanism]]i ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades [[Fumarooliväli|fumaroolivälja]].

Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure [[rõhk|rõhu]] all [[ülekuumenenud vesi]] jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb [[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhu]] tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe [[aur]]uks. Tekkivad gaasid sisaldavad tavaliselt suures koguses [[süsinikdioksiid]]i, [[vääveldioksiid]]i, [[vesinikkloriidhape]]t ja [[vesiniksulfiid]]i.


[[Väävel|Väävlirikkaid]] fumaroole nimetatakse [[solfataar]]ideks, [[boor|booririkkaid]] fumaroole aga [[soffioni]]deks.<ref>Hochstein, M. P. & Browne, P. R. (1999). Surface Manifestations of Geothermal Systems with Volcanic Heat Sources. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 851. ISBN 012643140X</ref>
[[Väävel|Väävlirikkaid]] fumaroole nimetatakse [[solfataar]]ideks, [[boor|booririkkaid]] fumaroole aga [[soffioni]]deks.<ref>Hochstein, M. P. & Browne, P. R. (1999). Surface Manifestations of Geothermal Systems with Volcanic Heat Sources. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 851. ISBN 012643140X</ref>

Fumaroolid võivad esineda nii väikeste pragudena kui pikkade lõhedena. Nad võivad moodystada kaootiliselt paiknevate fumaroolidega fumaroolivälju, nad võivad esineda [[laavavool]]ude pinnal ja [[lõõmpilv]]ega kaasneva püroklastilise voolu paksudes lademetes. Fumarool võib avaneda veekogu põhja ja seda võidakse nimetada [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaks]]. [[Pinnavesi|Pinnavee]] vaatekohast võibki fumarooli nimetada kuumaveeallikaks, milles kogu vesi aurub maapinnale jõudmise hetkel.


[[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargis]] on umbes 4000 fumarooli.
[[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargis]] on umbes 4000 fumarooli.
12. rida: 15. rida:
{{viited}}
{{viited}}


==Välislingid==
{{commonskat|Fumaroles|Fumaroolid}}
{{commonskat|Fumaroles|Fumaroolid}}



Redaktsioon: 15. märts 2011, kell 19:32

Solfataar Uus-Meremaal

Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.

Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja.

Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Tekkivad gaasid sisaldavad tavaliselt suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidhapet ja vesiniksulfiidi.

Väävlirikkaid fumaroole nimetatakse solfataarideks, booririkkaid fumaroole aga soffionideks.[1]

Fumaroolid võivad esineda nii väikeste pragudena kui pikkade lõhedena. Nad võivad moodystada kaootiliselt paiknevate fumaroolidega fumaroolivälju, nad võivad esineda laavavoolude pinnal ja lõõmpilvega kaasneva püroklastilise voolu paksudes lademetes. Fumarool võib avaneda veekogu põhja ja seda võidakse nimetada kuumaveeallikaks. Pinnavee vaatekohast võibki fumarooli nimetada kuumaveeallikaks, milles kogu vesi aurub maapinnale jõudmise hetkel.

Yellowstone'i rahvuspargis on umbes 4000 fumarooli.

Viited

  1. Hochstein, M. P. & Browne, P. R. (1999). Surface Manifestations of Geothermal Systems with Volcanic Heat Sources. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 851. ISBN 012643140X