Vene: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. märts 2011, kell 21:22

See artikkel räägib idaslaavlaste riigist, samast, mis Kiievi-Vene ja Vana-Vene; paadi kohta vaata artiklit Vene (paat)

**Рѹсь**
**Vene**
Vene vapp 13. sajandist
Kiievi-Vene (1015–1113)
Riigikeel	vanavene
Riigikirik	õigeusu kirik
Pealinn	Suur-Novgorod, Kiiev, Vladimir
Riigipea	Vene suurvürst: Askold (üks esimesi; 864 - 882) Jaroslav Vsevolodovitš (viimane; 1238 - 1246)
Seadusandlik võim	Veetše
Iseseisvus	umbes 862 – 1240
Rahaühik	kuna, grivna, nogata

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia) on 1. aastatuhande lõpus kujunenud idaslaavi riigi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene tuumikala nimetus. "Vene" oli selle riigi endanimetus, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem omistatud nimetused.

Nimi "Vene" kannab endas tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga.

Eesti keeles ei ole õige kasutada nime "Vene" meie idanaabri kohta. Riik, mille pealinn on Moskva, on Venemaa. Seda vahet teevad ka venelased ise, kelle jaoks Vene on Русь, kuid Venemaa Россия.

Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see Läänemere lõunakaldal elanud lääneslaavi hõimu venetite ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on sorbid.

Vene ladinakeelse nimetuse Ruteenia päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt 12. sajandil Augsburgi aastaraamatutes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi barbarite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. Julius Caesar nimetas üht Gallia hõimu nimega Ruteni, aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi Ruteenia laialt levinud, sealhulgas paavsti koostatud dokumentides.

Leedu Suurvürstiriik koosnes enne Poolaga liitumist (1569) kolmest põhilisest alast: Litwa, kus elasid valgevenelased, Žemaitija, kus elasid leedukad, ja Russ või Ruteenia, kus elasid ukrainlased. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses Navahrudak (Novogorodok), seejärel Vilnius.

Vene oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva suurvürstiriik ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimetus Väike-Vene. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.

Tartus sündinud keemik Karl Klaus avastas 1844 ruteeniumi Uuralites kaevandatud plaatinamaagist ja nimetas selle oma sünnimaa järgi.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
+{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}
 {{See artikkel| räägib idaslaavlaste riigist, samast, mis [[Kiievi-Vene]] ja [[Vana-Vene]]; paadi kohta vaata artiklit [[Vene (paat)]]}}
+<table border="1" align="right" width="300px">
-<table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300px">
 <caption><font size="+1">'''Рѹсь'''<br>'''Vene'''</font></caption>
-<tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2">
+<tr><td align="center" colspan=2>[[Pilt:Alex K Kyiv Michael 2.svg|100px]]<br>[[Vene vapp]] [[13. sajand]]ist</td></tr>
+<tr><td align=center colspan=2>[[Pilt:Kievan-rus-1015-1113-(en).png|300px]]<br/>[[Kiievi-Vene]] ([[1015]]–[[1113]])</td></tr>
-<table border="0" cellpadding="2" cellspacing="0">
-<tr><td align="center"></td><td align="center">[[Pilt:Alex K Kyiv Michael 2.svg|100px]]</td></tr>
+<tr><td>[[Riigikeel]]</td><td>[[Vanavene keel|vanavene]]</td></tr>
-<tr><td align="center"></td><td align="center">[[Vene vapp]] [[13. sajand]]ist</td></tr>
+<tr><td>[[Religioon|Riigikirik]]</td><td>[[õigeusu kirik]]</td></tr>
+<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Suur-Novgorod]], [[Kiiev]], [[Vladimir]]</td></tr>
-</table></td></tr>
-<!--<tr>
-<td align="center" colspan="2" style="border-bottom:3px" solid="">
-<font size="-1"></font></td>
-</tr>-->
-<tr><td align=center
-colspan=2>[[Pilt:Kievan-rus-1015-1113-(en).png|300px]]<br/>[[Kiievi-Vene|Vene]], [[1015]] - [[1113]]</td></tr>
-<tr><td>[[Riigikeel]]</td><td>[[Vanavene keel|Vanavene]]</td></tr>
-<tr><td>[[Religioon|Riigikirik]]</td><td>[[Õigeusu kirik]]</td></tr>
-<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Suur-Novgorod]]<br>[[Kiiev]]<br>[[Vladimir]]</td></tr>
 <tr><td>[[Riigipea]]</td><td>[[Vene suurvürst]]:<br>[[Askold]] (üks esimesi; [[864]] - [[882]])<br>[[Jaroslav Vsevolodovitš]] (viimane; [[1238]] - [[1246]])</td></tr>
 <tr><td>[[Seadusandlik võim]]</td><td>[[Veetše]]</td></tr>
-<tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>[[862]]? - [[1240]]</td></tr>
+<tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>umbes [[862]] – [[1240]]</td></tr>
-<tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>[[Kuna]]<br>[[Grivna]]<br>[[Nogata]]</td></tr>
+<tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>[[kuna]], [[grivna]], [[nogata]]</td></tr>
 </table>
+'''Vene''' ([[vanavene keel]]es ''Рѹ́сь''; [[ladina keel]]es ''Ruthenia'') on 1. aastatuhande lõpus kujunenud [[idaslaavlased|idaslaavi]] riigi [[Vana-Vene]] ehk [[Kiievi-Vene]] tuumikala nimetus. "Vene" oli selle riigi endanimetus, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem omistatud nimetused.
+Nimi "Vene" kannab endas tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga.
-'''Vene''' ([[vanavene keel|vanavene]] ''Рѹ́сь''; [[ladina keel|ladina]] ''Ruthenia'') on nimetus, mis märgib esimese aastatuhande lõpus kujunenud [[idaslaavlased|idaslaavi]] riigi – nn. [[Vana-Vene]] ehk [[Kiievi-Vene]] riigi alasid. 'Vene' oli selle riigi endanimetus, 'Kiievi-Vene' ja 'Vana-Vene' aga sellele hiljem ajalookirjanduses omistatud nimetused.
+Eesti keeles ei ole õige kasutada nime "Vene" meie idanaabri kohta. Riik, mille pealinn on [[Moskva]], on [[Venemaa]]. Seda vahet teevad ka [[venelased]] ise, kelle jaoks Vene on Русь, kuid Venemaa Россия.
-Nimi 'Vene' (''Русь'') kannab endas tugevat riikluse traditsiooni, mis seondub esimese idaslaavi ühisriigi, Kiievi-Vene pärandiga.
+Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal elanud [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimu [[venetid|venetite]] ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on [[sorbid]].
-Eesti keeles ei ole õige kasutada nime 'Vene' meie idanaabri kohta. Riik, mille pealinnaks [[Moskva]], on [[Venemaa]]. Seda vahet teevad ka venelased ise, kelle jaoks 'Vene' on ''Р'''у'''сь'', kuid 'Venemaa' ''Р'''о'''ссия''.
+Vene ladinakeelse nimetuse Ruteenia päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt [[12. sajand]]il [[Augsburgi aastaraamat]]utes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi [[barbar]]ite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. [[Julius Caesar]] nimetas üht [[Gallia]] hõimu nimega ''Ruteni'', aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi Ruteenia laialt levinud, sealhulgas [[paavst]]i koostatud dokumentides.
-Sõna 'vene' päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal elanud [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimu [[venetid|venetite]] ehk veneetide nimest.
+[[Leedu Suurvürstiriik]] koosnes enne [[Poola]]ga liitumist ([[1569]]) kolmest põhilisest alast: [[Litwa]], kus elasid [[valgevenelased]], [[Žemaitija]], kus elasid [[leedukad]], ja Russ või Ruteenia, kus elasid [[ukrainlased]]. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses [[Navahrudak]] (Novogorodok), seejärel [[Vilnius]].
+Vene oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] pärijaks ja jätkajaks, hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimetus Väike-Vene. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.
-Leedu Suurvürstiriik (''Вялікае княства Літоўскае, '''Рускае''', Жамойцкае'') koosnes enne Poolaga liitumist (1569) 3 põhilistest alast: Litwa, kus elasid ''litviinid'' (valgevenelased), Žemaitija, kus elasid ''žmudziinid'' (leedukad) ja Rus või Ruthenia, kus elasid ''rusiinid'' (ukrainlased). Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses Navahrudak, seejärel Wilna (Vilnius).
+[[Tartu]]s sündinud keemik [[Karl Klaus]] avastas [[1844]] [[ruteenium]]i [[Uuralid|Uuralites]] kaevandatud [[plaatina]]maagist ja nimetas selle oma sünnimaa järgi.
-''Rus, Ruthenia, Русь'' on läbi aegade olnud õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva vürstiriik nimetama ennast ukraina nimetusega ''Rus,Русь'', et koondada Moskvasse kõik õigeusu jõud. Rus´ile aga mõeldi asemele välja uus nimetus - ''Malorossija''. Sellest ajast alates nimetatakse rusiine ''malorossid''´eks.
 == Vaata ka ==
+*[[Must-Vene]]
-*[[Venemaa]] ([[:ru:Россия]])
+*[[Puna-Vene]]
-*[[Moskva suurvürstiriik]] ([[:ru:Московское княжество]])
+*[[Valgevene]]
-*[[Venelased]] ([[:ru:Русские]])
-*[[Vana-Vene]] ([[:uk:Русь]])
+*[[Valge-Vene]]
+*[[Vene vojevoodkond]]
-*[[Kiievi-Vene]] ([[:uk:Київська Русь]])
+*[[Russiinid]]
-*[[Must-Vene]] ([[:be:Чорная Русь]])
-*[[Puna-Vene]] ([[:uk:Червона Русь]])
-*[[Valgevene]] ([[:be:Беларусь]])
-*[[Valge-Vene]] ([[:be:Белая Русь]])
-*[[Vene vojevoodkond]] ([[poola keel|poola]] ''województwo ruskie'', [[:en:Ruthenian Voivodship]])
-*[[Russiinid]] ([[:uk:Русин]], [[:bg:Русини]])
 *[[Russid]] ([[:ru:Русы]])
 *[[Sarmaatia]] ([[:ru:Сарматия]], [[:en:Sarmatia]])
-*[[Vene vürstiriik]] ([[:pl:Księstwo Ruskie]])
+*[[Vene vürstiriik]]
-*[[Leedu Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]] ([[:be:Вялікае Княства Літоўскае|be:Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае]])
 *[[Galiitsia-Volõõnia]] ([[:pl:Ruś Halicko-Wołyńska]])
-*[[Taga-Karpaatia|Taga-Karpaatia Vene]] ([[:sk:Podkarpatská Rus]])
+*[[Taga-Karpaatia]]
 *[[Poola-Leedu-Vene Vabariik]] ([[:pl:Rzeczpospolita Trojga Narodów]], [[:en:Polish-Lithuanian-Ruthenian Commonwealth]])