Pooljagu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.4) (robot lisas: ar, bg, da, hu, id, io, it, jv, ko, nl, nn, no, pl, pt, sh, sl, vi, zh kustutas: ca, es muutis: cs, de, en, fa, fi, he, ja, lt, nds, ru, sv, tr, uk
P r2.6.2) (robot lisas: is:Flokkskvísl
40. rida: 40. rida:
[[ko:분대]]
[[ko:분대]]
[[io:Esquado]]
[[io:Esquado]]
[[is:Flokkskvísl]]
[[it:Squadra (unità militare)]]
[[it:Squadra (unità militare)]]
[[he:כיתה (צבא)]]
[[he:כיתה (צבא)]]

Redaktsioon: 8. märts 2011, kell 12:04

NATO maaväe üksused
Märk Üksus Koosseis         Ülem NATO kood
Pooljagu/
grupp/
meeskond
3–6 nooremseersant/
kapral
OR-4/
OR-2
Jagu 6–12 seersant OR-4
Poolrühm 7-20 seersant OR-4
Rühm 15–50 leitnant OF-1
Kompanii 80–250 kapten
major
OF-2
OF-3
Pataljon 300–800 kolonelleitnant OF-4
Rügement
Brigaad
3000–5000 kolonel
brigaadikindral
OF-5
OF-6
Diviis 10 000 – 30 000 kindralmajor OF-7
Korpus 30 000 – 50 000 kindralleitnant OF-8
Armee 100 000 – 300 000 kindral OF-9
Armeegrupp/
rinne
2+ armeed välimarssal
armeekindral
OF-10
Piirkond/
sõjatander
4+ armeegruppi kuuetärnikindral
ülemjuhataja
?

Grupp (ka pooljagu) on sõjaväeline jaost väiksem allüksus, mis koosneb reeglina 3...6 inimesest.

Grupi koosseis sõltub otstarbest ja ülesandest. Grupp võib kuuluda kas jao koosseisu või olla allutatud vahetult kõrgemale üksusele. Samuti võidakse formeerida eriliste ülesannete täitmiseks ajutisi gruppe. Grupi koosseis võib olla jagatud lahingpaarideks.

Grupi ülem on tavaliselt vanem sõdur (kapral) või nooremallohvitser. Oluliste ülesannete täitmiseks mõeldud gruppi võib juhtida ka kõrgema auastmega sõjaväelane.

Näiteks:

  • tankitõrjegrupp
  • luuregrupp
  • vaatlusgrupp
  • tulejuhtimisgrupp
  • meditsiinine evakuatsioonigrupp
  • suurtükiväe arvutusgrupp
  • remondigrupp
  • laskemoonagrupp

Pooljaoks nimetatakse kaitseväes (peamiselt jalaväes) jao allüksust, kui jagu koosneb kahest võrdse suurusega grupist.

Grupp suurema väeüksusena

Taktikalise tegevuse koordineerimiseks ja omavahelise koostöö organiseerimiseks võidakse formeerida rügementidest, pataljonidest või/ja kompaniidest lahingülesande täitmiseks ajutisi lahingugruppe või taktikalisi gruppe.

Eesti Sõjaväes nimetati 1940. aastani grupiks ka suurtükiväes ja õhutõrjes (õhukaitse) pataljonile vastavat (suurtükkidega relvastatud) üksust. Sellega seonduvalt nimetati Eesti Kaitseväes 1998. a taasloodud suurtükiväeosa samuti Suurtükiväegrupiks.

Alates 2009. aastast nimetatakse kaitseväes pataljonile vastavat suurtükiväeosa suurtükiväepataljoniks (vastavat õhutõrjeväeosa nimetatakse õhutõrjepataljoniks).