Rosa Luxemburg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. märts 2011, kell 17:31

Rosa Luxemburg (5. märts 1871 Zamość Varssavi kindralkubermang Venemaa keisririik – 15. jaanuar 1919 Berliin Saksamaa) oli Poola ja Saksamaa poliitik, marksist ja revolutsionäär.

Elulugu

Rosa Luxemburg sündis Venemaa keisririiki kuulunud Varssavi kindralkubermangus Zamośćis, Lublini lähedal jõukas juudi kaupmehe perekonnas. Varssavi gümnaasiumis õppides liitus põrandaaluse Poola sotsiaaldemokraatliku liikumisega.

Aastal 1889 emigreerus Šveitsi, Zürichisse. Aastail 1890–1897 õppis Zürichi ülikoolis. Sel ajal ühines ta poola poliitiliste emigrantide ringiga, kes 1893 asutasid partei Poola Kuningriigi Sotsiaaldemokraatia. Asunud 1898 Saksamaale, sai Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei vasakpoolse tiiva juhiks.

Kritiseeris teoses "Sozialreform oder Revolution?" (1899) Eduard Bernsteini revisionismi.

Rosa võttis osa 1905. aasta revolutsioonist Varssavis. Lähenes bolševikele, propageeris Vene revolutsiooni kogemusi. Naasnud 1906 Saksamaale, jäi Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia juhatuse liikmeks. Osales III Internatsionaali töös. Taunis militarismi ja imperialismi, eitas rahvaste enesemääramise õigust (ka Poola riigi taasloomist).

1909. aastal eraldus poliitiliste erimeelsuste pärast oma sõbrast ja Saksa sotsiaaldemokraatia juhist Karl Kautskyst.

Rosa Luxenburg oli I maailmasõja ajal militarismivastase agitatsiooni pärast veebruarist 1915 septembrini 1918 (vaheaeg veebruarist juulini 1916) vangis. Avaldas Juniuse varjunime all illegaalse brošüüri "Die Krise der deutschen Sozialdemokratie" ("Saksa sotsiaaldemokraatia kriis"), milles ründas sotsiaaldemokraatlike juhtide sõda toetavat poliitikat, kuid eitas ka rahvusliku vabadussõja võimalikkust.

1916. aastal liitus Rosa Luxenburg koos Karl Liebknechtiga ja Spartakusbundiga Saksamaa SDP vasakpoolse tiiva esindajate poolt Hugo Haase juhtimisel moodustatud uue Saksamaa Iseseisva Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, mis toetas patsifismi ning oli vastu maailmasõja jätkamisele.

9. novembrist 1918 andis koos Karl Liebknechtiga välja põrandaalust ajalehte "Die Rote Fahne", kuulus Spartakusbundi asutajate ja juhtide hulka. Võitles Novembrirevolutsiooni ajal sotsialistliku vabariigi eest.

Spartakusbundi konverentsil Berliinis 30. detsember 1918 – 1. jaanuar 1919 asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Luxemburg ja Karl Liebknecht valiti selle esimeesteks. Pärast Berliini tööliste relvastatud väljaastumist 6.–14. jaanuaril 1919 mõlemad arreteeriti ja mõrvati.

Memoriaalid

Ida-Saksamaa valitsus nimetas tema järgi väljaku Rosa-Luxemburg-Platz ja U-Bahn (metroo Saksamaal) peatuse U2 liinil Berliini ajaloolises linnakeskuses, Mitte rajoon. Volksbühne (Rahvateater) asub Rosa-Luxemburg-Platzil.

Poeetiline mälestusluuletuse Rosa Luxemburgile (Epitaph (1919)) kirjutas Bertolt Brecht, ja millele tegi meloodia Kurt Weill 1928. aastal (Berliini Requiem):

Red Rosa now has vanished too. (...)

She told the poor what life is about,

And so the rich have rubbed her out.

May she rest in peace.

Tööd

Gesammelte Werke ("Kogutud tööd"), Berlin 1970–1975.
Gesammelte Briefe ("Kogutud kirjad"), Berlin 1982–1997.
Politische Schriften ("Poliitilised kirjutised"), koostanud Ossip K. Flechtheim, Frankfurt am Main 1966 ff.

Vaata ka

Luxemburgism

Välislingid

Inglise keeles

Rosa Luxemburg Internet Archive lehel Marxists.org, vaba raamatukogu tema kõige olulisematest töödest.
Biography (Study on Rosa Luxemburg ) kirjutanud Tony Cliff, 1959, saadav ka Marxists.org.
Libertarian Communist Library Rosa Luxemburg articles
Website of the Rosa Luxemburg Foundation

Saksa keeles

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 [[Pilt:Zetkin luxemburg1910.jpg|thumb|right|Rosa Luxemburg]]
-Rosa Luxemburg sündis Venemaa keisririiki kuulunud Varssavi kindralkubermangus Zamośćis, [[Lublin]]i lähedal jõukas juudi kaupmehe perekonnas. [[Varssavi]] gümnaasiumis õppides liitus põrandaaluse Poola  Sotsiaaldemokraatliku liikumisega.
+Rosa Luxemburg sündis Venemaa keisririiki kuulunud Varssavi kindralkubermangus Zamośćis, [[Lublin]]i lähedal jõukas juudi kaupmehe perekonnas. [[Varssavi]] gümnaasiumis õppides liitus põrandaaluse Poola sotsiaaldemokraatliku liikumisega.
 Aastal [[1889]] emigreerus [[Šveits]]i, [[Zürich]]isse. Aastail [[1890]]–[[1897]] õppis [[Zürichi ülikool]]is. Sel ajal ühines ta poola poliitiliste [[emigrant]]ide ringiga, kes [[1893]] asutasid partei [[Poola Kuningriigi Sotsiaaldemokraatia]]. Asunud [[1898]] [[Saksamaa]]le, sai [[Saksamaa  Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa  Sotsiaaldemokraatliku Partei]] vasakpoolse tiiva juhiks.
@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 [[1909]]. aastal eraldus poliitiliste erimeelsuste pärast oma sõbrast ja Saksa sotsiaaldemokraatia juhist [[Karl Kautsky]]st.
-Rosa Luxenburg oli [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal militarismivastase agitatsiooni pärast veebruarist [[1915]] septembrini [[1918]] (vaheaeg veebruarist juulini [[1916]]) vangis. Avaldas Juniuse varjunime all illegaalse brošüüri "Die Krise der deutschen Sozialdemokratie" ("Saksa sotsiaaldemokraatia kriis"), ründas selles  sotsiaaldemokraatlike juhtide sõda toetavat poliitikat, kuid eitas ka rahvusliku vabadussõja võimalikkust.
+Rosa Luxenburg oli [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal militarismivastase agitatsiooni pärast veebruarist [[1915]] septembrini [[1918]] (vaheaeg veebruarist juulini [[1916]]) vangis. Avaldas Juniuse varjunime all illegaalse brošüüri "Die Krise der deutschen Sozialdemokratie" ("Saksa sotsiaaldemokraatia kriis"), milles ründas sotsiaaldemokraatlike juhtide sõda toetavat poliitikat, kuid eitas ka rahvusliku vabadussõja võimalikkust.
-. aastal liitus Rosa Luxenburg koos [[Karl Liebknecht]]iga ja [[Spartakusbund]]iga Saksamaa SDP vasakpoolse tiiva esindajate poolt [[Hugo Haase]] juhtimisel moodustatud uue [[Saksamaa Iseseisev Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Iseseisva Sotsiaaldemokraatliku Partei]], mis toetas [[patsifism]]i ning oli vastu maailmasõja jätkamisele.
+. aastal liitus Rosa Luxenburg koos [[Karl Liebknecht]]iga ja [[Spartakusbund]]iga Saksamaa SDP vasakpoolse tiiva esindajate poolt [[Hugo Haase]] juhtimisel moodustatud uue [[Saksamaa Iseseisev Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Iseseisva Sotsiaaldemokraatliku Partei]]ga, mis toetas [[patsifism]]i ning oli vastu maailmasõja jätkamisele.
 . novembrist 1918 andis koos [[Karl Liebknecht]]iga välja põrandaalust ajalehte "Die Rote Fahne", kuulus [[Spartakusbund]]i asutajate ja juhtide hulka. Võitles [[Novembrirevolutsioon]]i ajal sotsialistliku vabariigi eest.
-Spartakusbundi konverentsil Berliinis [[30. detsember]] 1918 – [[1. jaanuar]] 1919 asutati [[Saksamaa Kommunistlik Partei]] ja valiti Luxemburg ja Karl Liebknecht selle esimeesteks. Pärast Berliini tööliste relvastatud väljaastumist [[6.jaanuar|6.]]–[[14. jaanuar]]il [[1919]] mõlemad arreteeriti ja mõrvati.
+Spartakusbundi konverentsil Berliinis [[30. detsember]] 1918 – [[1. jaanuar]] 1919 asutati [[Saksamaa Kommunistlik Partei]]. Luxemburg ja Karl Liebknecht valiti selle esimeesteks. Pärast Berliini tööliste relvastatud väljaastumist [[6.jaanuar|6.]]–[[14. jaanuar]]il [[1919]] mõlemad arreteeriti ja mõrvati.
 ==Memoriaalid==