Reaktsioonivõrrand: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
See võrrand näitab, et üks [[vesinik]]u [[molekul]] ja üks [[kloor]]i molekul annavad kaks molekuli vesinikkloriidi. |
See võrrand näitab, et üks [[vesinik]]u [[molekul]] ja üks [[kloor]]i molekul annavad kaks molekuli vesinikkloriidi. |
||
[[Suletud süsteem]]ide korral, kui kehtib [[massijäävuse seadus]], saab reaktsioonivõrrandi põhjal teostada kvantitatiivseid arvutusi. Näiteks puhta [[süsinik]]u täieliku [[põlemine|põlemise]] võrrandi C + O<sub>2</sub> = CO<sub>2</sub> alusel saame leida , et 1 kg süsinikust saadakse 3, |
[[Suletud süsteem]]ide korral, kui kehtib [[massijäävuse seadus]], saab reaktsioonivõrrandi põhjal teostada kvantitatiivseid arvutusi. Näiteks puhta [[süsinik]]u täieliku [[põlemine|põlemise]] võrrandi C + O<sub>2</sub> = CO<sub>2</sub> alusel saame leida , et 1 kg süsinikust saadakse 3,66 kg [[süsinikdioksiid]]i {(12+32):12=3,66} |
||
[[pöörduv reaktsioon|Pöörduvate]] ja [[tasakaalureaktsioon|tasakaaluliste reaktsioonide]] korral kasutatakse võrdusmärgi asemel kahesuunalisi nooli ( <math>\rightleftarrows</math> ). |
[[pöörduv reaktsioon|Pöörduvate]] ja [[tasakaalureaktsioon|tasakaaluliste reaktsioonide]] korral kasutatakse võrdusmärgi asemel kahesuunalisi nooli ( <math>\rightleftarrows</math> ). |
||
Redaktsioon: 2. märts 2011, kell 14:42
Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet). Reaktsioonivõrrand on keemilises reaktsioonis toimuvate muutuste kvantitatiivne esitamine keemiliste sümbolite abil arvestades, et ainet reaktsiooni käigus ei lisata ega kõrvaldata. Näiteks vesinikkloriidi tekkereaktsioon
H2 + Cl2 = 2HCl
See võrrand näitab, et üks vesiniku molekul ja üks kloori molekul annavad kaks molekuli vesinikkloriidi.
Suletud süsteemide korral, kui kehtib massijäävuse seadus, saab reaktsioonivõrrandi põhjal teostada kvantitatiivseid arvutusi. Näiteks puhta süsiniku täieliku põlemise võrrandi C + O2 = CO2 alusel saame leida , et 1 kg süsinikust saadakse 3,66 kg süsinikdioksiidi {(12+32):12=3,66}
Pöörduvate ja tasakaaluliste reaktsioonide korral kasutatakse võrdusmärgi asemel kahesuunalisi nooli ( ).
Orgaaniliste reaktsioonide korral, kui tekib määramata kõrvalprodukte, võrrandi pooli ei võrdsustata ja poolte vahel kasutatakse noolt.
Tihti, nagu siintoodud neopentüülalkoholi konversioonil ümberasetusega iodiidiks , näidatakse noole peal kasutatud reagente ja reaktsiooni läbiviimise tingimusi. Täpsemad reaktsioonivõrrandid kajastavad ka reaktsiooni mehhanismi: vaheastmeid ehk elementaarreaktsioone. Retrosünteesi (see on sünteesi planeerimine "tagurpidi" lähtudes soovitud lõppühendi struktuurist) võrrandites kasutatakse laia noolt.