Leedu: erinevus redaktsioonide vahel
P robot muutis: be:Летува |
P robot muutis: be:Літва |
||
251. rida: | 251. rida: | ||
[[jv:Lituania]] |
[[jv:Lituania]] |
||
[[su:Lituania]] |
[[su:Lituania]] |
||
[[be: |
[[be:Літва]] |
||
[[be-x-old:Летува]] |
[[be-x-old:Летува]] |
||
[[bcl:Lituanya]] |
[[bcl:Lituanya]] |
Redaktsioon: 26. veebruar 2011, kell 12:33
Leedu Vabariik | |
Riigihümn | Lietuva, tėvyne mūsų |
---|---|
Pealinn | Vilnius |
Pindala | 65 200 km² |
Riigikeel | leedu keel |
Rahvaarv | 3 329 200 (2010) |
Rahvastikutihedus | Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) |
Riigikord | parlamentaarne vabariik |
President | Dalia Grybauskaitė |
Peaminister | Andrius Kubilius |
Iseseisvus |
- väljakuulutamine Vene keisririigist 16. veebruaril 1918 - tunnustamine 12. juulil 1920 |
SKT | 54,03 miljardit USD (2007) |
SKT elaniku kohta | 17 104 USD |
Rahaühik | Leedu litt (LTL) |
Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg |
Tippdomeen | .lt |
ROK-i kood | LTU |
Telefonikood | 370 |
Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.
Leedu pealinn Vilnius asub mõnikümmend kilomeetrit loodusgeograafilise Euroopa keskmest edelas.
Loodus
Rannajoon
Leedul on 99 km liivast rannikut.
Pinnamood
Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Žemaitija, Aukštaitija ja Dzūkija kõrgustik).
Leedu kõrgeim punkt on Aukštojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapinė mägi (293,6 m) ja Kruopinė mägi (293,4 m).
Leedu pikim jõgi on Nemunas.
Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m).
- Pikemalt artiklis Leedu jõgede loend
- Pikemalt artiklis Leedu järvede loend
Rahvastik
Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. 1. aprillil 2010 oli arvestuslik rahvaarv 3 322 208.
Rahvuslik koosseis
2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22 488 (0,65%).
2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 2 815 700 (84,0%), poolakaid 205 500 (6,1%), venelasi 165 100 (4,9%), valgevenelasi 36 100 (1,1%) ja ukrainlasi 20 000 (0,6%). Inimesi, kelle rahvust ei olnud kirjas, oli 86 800 (2,6%).
Iive
Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
aasta | elussünde | surmajuhte | loomulik iive |
1994 | 42376 | 46486 | –4110 |
1995 | 41195 | 45306 | –4111 |
1996 | 39066 | 42896 | –3830 |
1997 | 37812 | 41143 | –3331 |
1998 | 37019 | 40757 | –3738 |
1999 | 36415 | 40003 | –3588 |
2000 | 34149 | 38919 | –4770 |
2001 | 31546 | 40399 | –8853 |
2002 | 30014 | 41072 | –11058 |
2003 | 30598 | 40990 | –10392 |
2004 | 30419 | 41340 | –10921 |
2005 | 30541 | 43799 | –13258 |
2006 | 31265 | 44813 | –13548 |
2007 | 32346 | 45624 | -13278 |
2008 | 35065 | 43832 | -8767 |
2009 | 36651 | 42034 | -5383 |
Asulad
- Pikemalt artiklis Leedu linnade loend
Ajalugu
Leedu Suurvürstiriik
- Pikemalt artiklis Leedu Suurvürstiriik
Liit Poolaga
1447–1492 ja 1501–1569 olid Leedu ja Poola personaalunioonis. Lublini uniooniga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks: Rzeczpospolitaks. Leedu säilitas oma haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ning riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile. III Leedu statuut 1588 vormistas šlahta seisusena. Pärast Bresti uniooni (1596) edenes katoliiklus.
Vene-Poola sõja ajal 1654–1667 hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid Andrussovo vaherahuga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. 1705–1709 toimusid Leedu aladel mitmed Põhjasõja lahingud. Sõjad Venemaa ja Rootsiga 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid klassi- ja rahvuslikud vastuolud. Leedu šlahta poolastus 17. ja 18. sajandil tunduvalt. Sõdades kannatanud majandus elavnes 18. sajandi II poolel, hakkasid tekkima varakapitalistlikud suhted. Leedut haaras ka Poolas Tadeusz Kościuszko juhtimisel 24. märtsil 1794 puhkenud ülestõus.
Venemaa keisririik
Rzeczpospolita jagamisega 1772–1795 läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad Venemaale, välja arvatud Sūduva ja osa Podlaasiast (need liideti Venemaaga vastavalt 1815 ja 1807). 1796 moodustati Leedu kubermang, mis hiljem jaotati Vilniuse ja Kaunase kubermanguks.
1820. aastail, eriti pärast 1830.–1831. aasta Novembriülestõusu lämmatamist tugevnes tsarismi poliitiline surve: likvideeriti üliõpilaste salaseltsid "Filomaadid" ja "Filaretid", 1832 suleti Vilniuse Ülikool. 1863 Poolas puhkenud tsarismivastane Jaanuariülestõus haaras ka Leedu alasid (seda juhtisid Zygmunt Sierakowski, Antanas Mackevičius ja Kastuś Kalinoŭski). Pärast ülestõusnute lüüasaamist Biržai juures 7.–9. mail 1864 lämmatati ülestõus Vilniuse kindralkuberneri Mihhail Muravjovi juhtimisel. 1864–1904 oli keelatud leedukeelsete raamatute trükkimine ladina tähestikus, leedu keel oli koolides ja ametiasutustes keelatud. Preisi valitsus saksastas Klaipėda ala, kus 1872 keelati koolides leedu keele kasutamine.
1860. aastail algas streigiliikumine. 1900 tekkis uus partei Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia. Aastatel 1905–1906 toimus Leedus palju streike, relvastatud kokkupõrkeid politseiga ja talupoegade väljaastumisi. I maailmasõja ajal hoogustus Saksa vägede poolt 1915 okupeeritud Leedus revolutsiooniliikumine.
Leedu parempoolsed poliitikud moodustasid septembris 1917 Saksa okupatsioonivõimude toetusel oma võimuorgani, Leedu Nõukogu, mis võttis 16. veebruaril 1918 vastu Leedu riigi moodustamist käsitleva deklaratsiooni. Leedu Rahvusnõukogu kuulutas Mindaugas II 9. juulil 1918 kuningaks. Ta sai Saksa Keisririigi toetusel juriidiliselt võimul olla kuni 2. novembrini 1918. 8. detsembril 1918 moodustati Vilniuses Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja Talupoegade Valitsus; seda juhtis Vincas Kapsukas. 22. detsembril 1918 tunnustas Vene SFNV valitsus Leedu NSV iseseisvust. Novembrist 1918 jaanuarini 1919 hõivas Punaarmee koos kohalike partisanidega suurema osa maast. 1. jaanuaril 1919 kuulutati Smolenskis välja Valgevene NSV. 5. jaanuaril 1919 viidi valitsus Minski, mis jäigi Valgevene pealinnaks. Veebruariks 1919 oli Kesk- ja Ida-Leedu revolutsioonilise valitsuse kontrolli all. 18.–20. veebruaril 1919 toimus Vilniuses Leedu nõukogude I kongress, mis kinnitas Leedu ja Valgevene ühinemise Leedu-Valgevene NSV-ks. 27. veebruaril 1919 valiti Leedu ja Valgevene NSV ühine valitsus (esimees Vincas Kapsukas). Veebruaris-augustis 1919 hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st, sealhulgas 21. aprillil Vilniuse. Aprillis 1920 algas Poola-Nõukogude sõda. Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutasid Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%). 9. oktoobril 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti ning Leedu pealinnaks kuni 1940. aastani oli Kaunas.
Leedu Vabariik
Kuulutati välja 16. veebruar 1918.
Leedu NSV
- Pikemalt artiklis Leedu NSV
Leedu Vabariik
- Pikemalt artiklis Balti kett
- Pikemalt artiklis Vilniuse teletorni vallutamine
- Pikemalt artiklis Medininkai piiriületuspunkt
Riik
Haldusjaotus
Leedus on kolmetasandiline haldusjaotus. Kogu riik on jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad 2. järgu haldusüksusteks, milleks võivad olla omavalitsused (savivaldybė), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Viimased omakorda jagunevad madalaima taseme omavalitsusteks – seniūnija. Seniūnija võib hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa.
Leedu maakonnad:
- Alytuse maakond
- Kaunase maakond
- Klaipėda maakond
- Marijampolė maakond
- Panevėžysi maakond
- Šiauliai maakond
- Tauragė maakond
- Telšiai maakond
- Utena maakond
- Vilniuse maakond
Leedu parlament on 141-kohaline Seimas.
Valimised
- 1992. aasta Leedu parlamendivalimised
- 1996. aasta Leedu parlamendivalimised
- 2000. aasta Leedu parlamendivalimised
- 2004. aasta Leedu parlamendivalimised
- 2008. aasta Leedu parlamendivalimised
Valitsused
Enne põhiseadusliku korra taastamist:
- Kazimira Prunskienė valitsus
- Albertas Šimėnase valitsus
- Gediminas Vagnoriuse esimene valitsus
- Aleksandras Abišala valitsus
Põhiseaduslikud:
- Bronislovas Lubyse valitsus
- Adolfas Šleževičiuse valitsus
- Laurynas Mindaugas Stankevičiuse valitsus
- Gediminas Vagnoriuse teine valitsus
- Gediminas Vagnoriuse kolmas valitsus
- Rolandas Paksase esimene valitsus
- Andrius Kubiliuse esimene valitsus
- Rolandas Paksase teine valitsus
- Algirdas Brazauskase esimene valitsus
- Algirdas Brazauskase teine valitsus
- Gediminas Kirkilase valitsus
- Andrius Kubiliuse teine valitsus
Majandus
Eksport
Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikatööstuse toodangut, autosid (Venemaale ja Valgevenesse).
Import
Keskmine palk
Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8278 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 20,2%).
Transport
Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka kiirteed:
Religioon
Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast.
Vaata ka
- Litviinid
- Villa Lituania
- Väike-Leedu, Žemaitija, Aukštaitija, Dzūkija, Sūduva
- Leedu NSV, Leedu-Valgevene NSV, Kesk-Leedu
- Leedu riigipeade loend
- Leedu valitsusjuhtide loend
- Leedumaa kuberneride loend
- 2008. aasta Leedu parlamendivalimised
- Leedu jalgpallikoondis
- Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Leedu meediasüsteem
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Leedu Vabariik |
- Leedu portaal
- Leedu muinsusportaal (leedu ja inglise keeles)
- Urmas Kiil, "Tänane päev möödanikus", Oma Saar, 16. veebruar 2008
- Leedu riigi esmamainimisest saab 1000 aastat, Tarbija24, 1. detsember 2008