Kaspia meri

Kaspia meri
Valgla maad	Aserbaidžaan Gruusia Armeenia Türgi Iraan Kasahstan Venemaa Usbekistan Türkmenistan
Sissevool	Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi (Emba) jõgi ja ajuti ka Kuma jõgi
Väljavool	väljavooluta
Pindala	374 000 km²
Keskmine sügavus	209 m
Suurim sügavus	980 m
Maht	78 200 km³
Koordinaadid	42° 0′ 0″ N, 50° 30′ 0″ E

Kaspia meri on väljavooluta järv Euraasia edelaosas, mille läbi läheb tinglik piir Euroopa ja Aasia vahel. See on maailma suurim järv, mis piirneb loodest Euroopa ja mujalt Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-Iraaniga, Lõuna-Venemaaga, Aserbaidžaaniga, Lääne-Kasahstaniga, Türkmenistaniga ja Ida-Aserbaidžaaniga.

Suurim sissevoolav jõgi on Volga, teiste jõgede seas suubuvad sinna ka Kura, Terek, Uurali jõgi, Žem (Emba) ja ajuti ka Kuma. Madala veeseisu ajal voolab Artšadarja jõgi Kaspia merest Kara-Bogazisse.

Järve vesi on soolane, kuid erineb mereveest soolade koostiselt, palju on sulfaate. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul.

Kaspia meri sai raskesti ligipääsetavaka umbes 5,5 miljonit aastat tagasi tänu merepinna tõusudele ja mõõnadele.

Vanade kaartide järgi oli järve nimi Qazvin (قزوين või بحر قزوين).

Kaspia meri on jagatud kolmeks osaks: Põhja-, Kesk-ja Lõuna-Kaspia.

Kaspia meri on suur kalamarja püügikoht.

Merepõhja all on nafta- ja maagaasivarud.

Välislingid

• Kaspia mere biodiversiteedi projekt Kaspia mere keskkonnaprogrammi raames (inglise keeles)