Petrooleeter: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
OpenDocument (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
OpenDocument (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Petrooleeter''' (''en. petroleum ether'') on vees lahustumatu värvuseta vedelik, madalal temperatuuril (35–100 °C) keevate küllastunud süsivesinike segu (peamised komponendid on [[pentaan]], [[heksaan]] ja [[heptaan]]). Petrooleetrit toodetakse [[nafta]]st või [[naftagaas]]ist või sünteetiliselt (nt [[vesinik]]ust ja [[süsinikdioksiid]]ist) ning kasutatakse [[lahusti]]na. Petrooleetri aur moodustab õhuga plahvatusohtlikke segusid.
'''Petrooleeter''' (''en. petroleum ether'') on vees lahustumatu värvuseta vedelik, madalal temperatuuril (35–100 °C) keevate küllastunud süsivesinike segu (peamised komponendid on [[pentaan]], [[heksaan]] ja [[heptaan]]). Petrooleetrit toodetakse [[nafta]]st või [[naftagaas]]ist või sünteetiliselt (nt [[vesinik]]ust ja [[süsinikdioksiid]]ist) ning kasutatakse [[lahusti]]na ja näites ka välgumihkilite kütusena. Petrooleetri aur moodustab õhuga plahvatusohtlikke segusid.




12. rida: 12. rida:
[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Ained]]
[[Kategooria:Ained]]
[[Kategooria:Kütused]]


[[de:Petrolether]]
[[de:Petrolether]]

Redaktsioon: 25. veebruar 2011, kell 21:27

Petrooleeter (en. petroleum ether) on vees lahustumatu värvuseta vedelik, madalal temperatuuril (35–100 °C) keevate küllastunud süsivesinike segu (peamised komponendid on pentaan, heksaan ja heptaan). Petrooleetrit toodetakse naftast või naftagaasist või sünteetiliselt (nt vesinikust ja süsinikdioksiidist) ning kasutatakse lahustina ja näites ka välgumihkilite kütusena. Petrooleetri aur moodustab õhuga plahvatusohtlikke segusid.


Vaata ka