Beetlipähkel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Areca catechu Blanco2.350.png|right|250px|thumb|Beetlipähkel]]
[[Pilt:Areca catechu Blanco2.350.png|right|250px|thumb|Beetlipähkel]]
'''Beetlipähkel''' on [[beetli-areekapalm]]i (''Areca catechu'') [[vili]].
'''Beetlipähkel''' on [[beetli-areekapalm]]i (''Areca catechu'') [[vili]]. Bioloogilises mõttes pole see [[pähkel]], vaid [[luuvili]].


Värskelt on beetlipähklid [[roheline|rohelised]] ja nii pehmed, et neid saab kergesti lõigata tavalise noaga. Küps pähkel muutub algul [[kollane|kollaseks]] ja siis [[oranž]]iks ning pärast kuivamist peaaegu kivikõvaks. Pärast seda saab seda lõigata üksnes spetsiaalse kääridetaolise vahendiga.
Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200-450 miljonit inimest ja see ongi [[Tubakas (aine)|tubaka]], [[alkohol]]i ja [[kohv]]i järel neljandaks levinuimaks psühhoaktiivseks aineks.<ref name="S. Piippo, U. Salo">S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007</ref>


Beetlipähkit kasutatakse [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s [[Pakistan]]ist ja [[Maldiivid]]est [[Taivan]]i ja [[Indoneesia]]ni, samuti sealt ida poole [[Paapua Uus-Ginea]]s ja [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartel]].
Beetlipähkleid on näritud juba tuhandeid aastaid. Komme näib pärinevat [[Kagu-Aasia]]st. [[Tai]] [[Sprit Cave]]'st on leitud vähemalt 7000 aasta vanuseid pähklijäänuseid. Beetlipähkleid on arstirohuna ja lõõgastumiseks kasutatud iidsetest aegadest peale ning algupäraselt kasutasid pähkleid [[šamaan]]id.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>


Kohati tarvitatakse pähklipulbrit [[hammas]]te puhastamise vahendina. Kui mitu lusikatäit sisse võtta, saab lahti [[parasiit]]idest.
Beetlipähklid olid eriti tähtsad [[India]] kõrgemates ühiskonnakihtides. Indias kasutati beetlipähkleid koos maitseainetega, sest sealkandis on tähtsad erinevad maitsed ja esteetiline nauding. Pähklite töötlemiseks vajalikud [[uhmer|uhmrid]], nõud, süljekausid ja lõikamisvahendid olid tähtsad esemed, eriliste nikerdustega kaunistatud või ainult selleks otstarbeks valmistatud.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>


Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200–450 miljonit inimest ning see on [[Tubakas (aine)|tubaka]], [[alkohol]]i ja [[kohv]]i järel leviku poolest neljas psühhoaktiivne aine.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo. "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[2007]]</ref>
Beetlipähkel mõjutab [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilist närvisüsteem]]i, kus ta stimuleerib [[muskariinatsetüülkoliin]]i retseptoreid ja mõjutab kaudselt [[dopamiin]]i. Samuti pärsib ta [[atsetüülkoliin]]i estraasi, alandab [[norepinefriinitase]]t, ergutab süljeeritust, [[kopsunäärmed|kopsu]]- ja [[soolenäärmed|soolenäärmeid]] ning aeglustab südamerütmi. [[Arekadeiin]] stimuleerib meelt nagu [[nikotiin]]. Vahel segatakse beetlipähkleid ka tubakaga.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>


Beetlipähkleid on näritud juba tuhandeid aastaid. Komme näib pärinevat [[Kagu-Aasia]]st. [[Tai]]st [[Sprit Cave]]'ist on leitud vähemalt 7000 aasta vanuseid pähklijäänuseid. Beetlipähkleid on arstirohuna ja lõõgastumiseks kasutatud iidsetest aegadest peale ning algselt kasutasid pähkleid [[šamaan]]id.<ref name="Piippo, Salo"/>
[[Pilt:Betelnut-Cutter, Indonesia.JPG|thumb|left|Beetlipähklipurustaja Indoneesiast]]


Beetlipähklid olid eriti tähtsad [[India]] kõrgemates kastides. Indias kasutati beetlipähkleid koos [[maitseaine]]tega, sest sealkandis on tähtsad erinevad maitsed ja esteetiline nauding. Pähklite töötlemiseks vajalikud [[uhmer|uhmrid]], nõud, süljekausid ja lõikamisvahendid olid tähtsad esemed, eriliste nikerdustega kaunistatud või ainult selleks otstarbeks valmistatud.<ref name="Piippo, Salo"/>
Beetlipähklite närimisel moodustuvad [[nitrosoamiin]]id põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, suu ja huuled värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb sõljeeritus, suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab [[astma]]t, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada ka veresoontehaigusi, suhkrutõbe ja südame rütmihäireid või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>

Beetlipähkel mõjutab [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilist närvisüsteem]]i, kus ta stimuleerib [[muskariinatsetüülkoliin]]i retseptoreid ja mõjutab kaudselt [[dopamiin]]i. Samuti pärsib ta [[atsetüülkoliin]]i estraasi, alandab [[norepinefriinitase]]t, ergutab süljeeritust, [[kopsunäärmed|kopsu]]- ja [[soolenäärmed|soolenäärmeid]] ning aeglustab südamerütmi. [[Arekadeiin]] stimuleerib meelt nagu [[nikotiin]]. Vahel segatakse beetlipähkleid tubakaga.<ref name="Piippo, Salo"/>

[[Pilt:Betelnut-Cutter, Indonesia.JPG|pisi|Beetlipähklipurustaja Indoneesiast]]
[[Rahvusvaheline Vähiuuringute Instituut]] tunnistas beetlipähkli [[2003]] [[kartsinogeen]]seks ehk [[vähktõbi|vähki]] tekitavaks aineks. Võrreldes inimestega, kes beetlipähklit ei tarvita, on tarvitajatel 8,4 korda suurem tõenäosus haigestuda suuvähki. Nendel, kes tarvitavad beetlit tubakaga segatult, on see tõenäosus 9,9 korda suurem.

Beetlipähklite närimisel moodustuvad [[nitrosoamiin]]id põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, [[suu]] ja [[huul]]ed värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb süljeeritus. Suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab [[astma]]t, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada veresoontehaigusi, suhkrutõbe ja südame rütmihäireid või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.<ref name="Piippo, Salo"/>

[[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] on beetlipähklite ja selle lehtede omamine karistatav.


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 22. veebruar 2011, kell 01:06

Beetlipähkel

Beetlipähkel on beetli-areekapalmi (Areca catechu) vili. Bioloogilises mõttes pole see pähkel, vaid luuvili.

Värskelt on beetlipähklid rohelised ja nii pehmed, et neid saab kergesti lõigata tavalise noaga. Küps pähkel muutub algul kollaseks ja siis oranžiks ning pärast kuivamist peaaegu kivikõvaks. Pärast seda saab seda lõigata üksnes spetsiaalse kääridetaolise vahendiga.

Beetlipähkit kasutatakse Lõuna- ja Kagu-Aasias Pakistanist ja Maldiividest Taivani ja Indoneesiani, samuti sealt ida poole Paapua Uus-Gineas ja Saalomoni Saartel.

Kohati tarvitatakse pähklipulbrit hammaste puhastamise vahendina. Kui mitu lusikatäit sisse võtta, saab lahti parasiitidest.

Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200–450 miljonit inimest ning see on tubaka, alkoholi ja kohvi järel leviku poolest neljas psühhoaktiivne aine.[1]

Beetlipähkleid on näritud juba tuhandeid aastaid. Komme näib pärinevat Kagu-Aasiast. Taist Sprit Cave'ist on leitud vähemalt 7000 aasta vanuseid pähklijäänuseid. Beetlipähkleid on arstirohuna ja lõõgastumiseks kasutatud iidsetest aegadest peale ning algselt kasutasid pähkleid šamaanid.[1]

Beetlipähklid olid eriti tähtsad India kõrgemates kastides. Indias kasutati beetlipähkleid koos maitseainetega, sest sealkandis on tähtsad erinevad maitsed ja esteetiline nauding. Pähklite töötlemiseks vajalikud uhmrid, nõud, süljekausid ja lõikamisvahendid olid tähtsad esemed, eriliste nikerdustega kaunistatud või ainult selleks otstarbeks valmistatud.[1]

Beetlipähkel mõjutab parasümpaatilist närvisüsteemi, kus ta stimuleerib muskariinatsetüülkoliini retseptoreid ja mõjutab kaudselt dopamiini. Samuti pärsib ta atsetüülkoliini estraasi, alandab norepinefriinitaset, ergutab süljeeritust, kopsu- ja soolenäärmeid ning aeglustab südamerütmi. Arekadeiin stimuleerib meelt nagu nikotiin. Vahel segatakse beetlipähkleid tubakaga.[1]

Beetlipähklipurustaja Indoneesiast

Rahvusvaheline Vähiuuringute Instituut tunnistas beetlipähkli 2003 kartsinogeenseks ehk vähki tekitavaks aineks. Võrreldes inimestega, kes beetlipähklit ei tarvita, on tarvitajatel 8,4 korda suurem tõenäosus haigestuda suuvähki. Nendel, kes tarvitavad beetlit tubakaga segatult, on see tõenäosus 9,9 korda suurem.

Beetlipähklite närimisel moodustuvad nitrosoamiinid põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, suu ja huuled värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb süljeeritus. Suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab astmat, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada veresoontehaigusi, suhkrutõbe ja südame rütmihäireid või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.[1]

Araabia Ühendemiraatides on beetlipähklite ja selle lehtede omamine karistatav.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 S. Piippo, U. Salo. "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn: Varrak 2007