Mahepõllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (robot lisas: ko:유기농 |
|||
| 49. rida: | 49. rida: | ||
[[fr:Agriculture biologique]] |
[[fr:Agriculture biologique]] |
||
[[gl:Agricultura ecolóxica]] |
[[gl:Agricultura ecolóxica]] |
||
[[ko:유기농]] |
|||
[[hi:जैविक खेती]] |
[[hi:जैविक खेती]] |
||
[[hr:Ekološka poljoprivreda]] |
[[hr:Ekološka poljoprivreda]] |
||
Redaktsioon: 20. veebruar 2011, kell 23:42
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Mahepõllumajandus on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.
Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. See saavutatakse eri külvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja põllumajandusjäätmete (näiteks loomasõnniku) põllule viimisel tehislike väetiste asemel. Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega võitlemiseks kasutatakse võimalikult minimaalselt sünteetilisi vahendeid, selle asemel kasutatakse rohkem biotõrjet.
Mahepõllumajandus Eestis
Eestis algas ökoloogilise põllumajandusega tegelemine organiseeritult (kaasa arvatud talude kontrollimine) 1989. aastal Eesti Biodünaamika Ühingu eestvõttel. Mahepõllumajanduse seadus võeti vastu 1997. aastal, 1999. aastast on kasutusel riiklik mahemärk.
Aktiivsemad valitsusvälised organisatsioonid Eesti mahepõllumajanduse edendamisel on Eesti Mahepõllunduse SA ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. 2006. aastal moodustasid mahepõllumajandusorganisatsioonid mahepõllumajanduse ühiseks arendamiseks ja oma huvide kaitsmiseks Mahepõllumajanduse Koostöökogu, kuhu kuuluvad kõik selles valdkonnas aktiivselt tegutsevad organisatsioonid (9 organisatsiooni).
Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja[1].
Vaata ka
Viited
- ↑ "Säästva arengu sõnaseletusi". Säästva Eesti Instituut. 10.03.2009.