Newfoundland ja Labrador: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
35. rida: 35. rida:
===Asustus===
===Asustus===
{| class=wikitable
{| class=wikitable
|+ Newfoundland ja Labradori suuremad linnad
|+ Newfoundlandi ja Labradori suuremad linnad
|-
|-
! Koht
! Koht
42. rida: 42. rida:
|-
|-
| align=center | 1
| align=center | 1
| [[St. John's]]
| [[Saint John's (Kanada)|Saint John's]]
| align=right | 100 646
| align=right | 100 646
|-
|-

Redaktsioon: 20. veebruar 2011, kell 20:10

Newfoundlandi ja Labradori provints

inglise Province of Newfoundland and Labrador
prantsuse Province de Terre-Neuve-et-Labrador


Pindala: 405 212 km²
Elanikke: 508 900 (2009)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Keskus: Saint John's
Newfoundlandi ja Labradori asend

Newfoundland ja Labrador on Kanada provints. Ta hõlmab Newfoundlandi saare ja osa Labradori poolsaarest.

19491964 oli provintsi ametlik nimi Newfoundland.

Ajalugu

Indiaani hõimudest elasid Newfoundlandi saarel beotukid ja pärast mikmakid.

Esimese eurooplasena jõudis Newfoundlandile 1000. aasta paiku Leif Eiriksson. Tema asula jälgi on leitud väljakaevamistel. Itaalia meresõitja John Cabot randus 24. juunil 1497 Newfoundlandil Bonavistas.

5. augustil 1583 võttis Humphrey Gilbert Newfoundlandi Inglismaa valdusesse esimese ülemerekolooniana. Ent asulaid hakati sinna rajama alles 1610, kui saarele moodustati esimene asundus (ja lähiaastatel veel mitu). Erinevalt tavalistest kroonikolooniatest olid Newfoundlandil valduskolooniad[küsitav], mille kuberner omas kogu koloonia maad. Valduskolooniad võisid tegutseda aktsiaseltsi põhimõttel ja nende põhiline eesmärk oli omanikele kasumi teenimine. Nõnda sarnanesid nad Inglismaa maamõisadega. Aastatel 1610–1728 oli saarel rida omanikkubernere, kellest osa elus saarel ei käinud. Selgus, et kirja teel võis juhtida küll teises Inglismaa otsas olevaid mõisu, ent mitte üle ookeani olevaid valdusi, ja see pärssis saare arengut. Osa kolooniaid müüdi riigile, osa läks pankrotti. Lõpuks moodustati nende asemele nii-öelda harilik, kroonikoloonia.

1655 rajasid oma asulad saarele ka prantslased. Kasutades inglise kolooniate nõrkust, kontrollisid nad peatselt enamikku saarest. Nende keskuseks oli Pleasance, tänapäeval Placentia. Kuningas Williami sõja ajal 16891697 vallutasid prantslased peaaegu kogu saare, ent Ryswicki rahuga taastati Ameerikas status quo. Järgnenud Kuninganna Anne'i sõjas 17021713 said prantslased lüüa ja vastavalt Utrechti rahule pidid Newfoundlandilt lahkuma.

Rahvastik

Vaade St. John'si kesklinnale

2010. aastal elas Newfoundland ja Labradoris 509 200 inimest[1]. Enam kui pool rahvastikust elas Avaloni poolsaarel.[2]

Keel

97,7% elanikkonnast räägib emakeelena inglise keelt.

Asustus

Newfoundlandi ja Labradori suuremad linnad
Koht Linn Elanike arv
(2006)
1 Saint John's 100 646
2 Mount Pearl 24 671
3 Conception Bay South 21 966
4 Corner Brook 20 083
5 Grand Falls-Windsor 13 558

Viited

  1. Kanada Statistikaamet vaadatud 20.02.11
  2. statcan.gc.ca vaadatud 20.02.11

Välislingid