Fraternitas Viliensis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. veebruar 2011, kell 23:54

Fraternitas Viliensis oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) raames tegutsev ühendus, kes soovis asutada ametlikult kinnitatud eesti üliõpilaskorporatsiooni.

Ajalugu

Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane Villem Reiman, kes 1888. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas. 3. mail 1888 esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi.

22. veebruaril 1890. aastal peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta "Fraternitas Viliensis", värvideks sini-must-valge. Korporatsiooni vapil olid: sini-must-valged värvid, korporatsiooni sirkel kahe ristatud rapiiriga, kolm viljapead, lahtine raamat kirjaga "Carpe diem!" ja ümber tammelehtedega pärg, millel olid esimesed tähed lausest "fortiter in re, suaviter in modo". Chargiertenconventilt (Ch!C!) tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. 9. septembril 1888. aastal peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus, mis koosnes: senior Oskar Kallas, I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel.

11. novembril 1890 jättis Liivimaa õpperingkonna kuraator Nikolai Lavrovski korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga.

27.veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!–le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali ning jätavad endale õiguse nimele, vapile ja värvidele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerivad enne ja garanteerivad ka tulevikus üldkommaani. Praegust Fraternitas Viliensise vappi kasutab EÜS ka tänapäeval.

Asutamiskatsed 20. saj. alguses

Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel 1900 ja 1904, kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina.

Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada Fraternitas Viliensist, esitas 1904. a. novembris grupp EÜS-i liikmeid taotluse registreerida ametlikult korp! Aestia, seekord juba eraldiseisvana EÜS-ist. Revolutsiooni tõttu korporatsiooni ametlik kinnitamine aga venis ning alles aastal 1907 asutati Tartus esimene Eesti pinnal tegutsev ja eesti soost üliõpilasi koondav korporatsioon Fraternitas Estica. Et EÜS keeldus uuele korporatsioonile andmast korp! Fraternitas Viliensise värve sini-must-valget, mis EÜS-i käes hoiul olid, võttis ka vastloodud korporatsioon omale värvideks sini-rohe-valge.

Kirjandus

Kõpp, Johan. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I. Tartu, 1925.

Välislink

Korporatsioon Fraternitas Viliensise asutamiskatse

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:viliensis.jpeg|thumb|right|250px|Fraternitas Viliensis]]
-'''Fraternitas Viliensis''' oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i raames tegutsev ühendus, kes soovis asutada ametlikult kinnitatud [[eestlased|eesti]] üliõpilaskorporatsiooni.
+'''Fraternitas Viliensis''' oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i (EÜS) raames tegutsev ühendus, kes soovis asutada ametlikult kinnitatud [[eestlased|eesti]] üliõpilaskorporatsiooni.
 ==Ajalugu==
@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane [[Villem Reiman]], kes [[1888]]. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas. [[3. mai]]l 1888 esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi.
-[[22. veebruar]]il [[1890 peetigi]] korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta "Fraternitas Viliensis", värvideks sini-must-valge. Korporatsiooni vapil olid: sini-must-valged värvid, korporatsiooni sirkel kahe ristatud rapiiriga, kolm viljapead, lahtine raamat kirjaga "Carpe diem!" ja ümber tammelehtedega pärg, millel olid esimesed tähed lausest "fortiter in re, suaviter in modo". [[Chargiertenconvent]]ilt (Ch!C!) tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. [[9. septembril 1888]] peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus, mis koosnes: senior [[Oskar Kallas]], I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel.
+[[22. veebruar]]il [[1890]]. aastal peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta "Fraternitas Viliensis", värvideks sini-must-valge. Korporatsiooni vapil olid: sini-must-valged värvid, korporatsiooni [[Sirkel (tähepõimik)|sirkel]] kahe ristatud [[rapiir]]iga, kolm viljapead, lahtine raamat kirjaga "Carpe diem!" ja ümber tammelehtedega pärg, millel olid esimesed tähed lausest "fortiter in re, suaviter in modo". [[Chargiertenconvent]]ilt (Ch!C!) tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. [[9. september|9. septembril]] [[1888]]. aastal peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus, mis koosnes: senior [[Oskar Kallas]], I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel.
 . novembril 1890 jättis Liivimaa õpperingkonna kuraator [[Nikolai Lavrovski]]  korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga.