Orenburg: erinevus redaktsioonide vahel

Orenburg
vene	Оренбург
Pindala	916,9 km²
Elanikke	525 600 (2010)
Koordinaadid	51° 46′ N, 55° 6′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 13. veebruar 2011, kell 20:32

Orenburg (vene Оренбург, kasahhi Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus. Asub Uurali jõe ääres, Kasahstani piirist 100 km kaugusel.

Ajalugu

Orenburg on asutatud 1743. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus Ori jõe ääres. Asukoha muutusega jäeti nimi alles.

Orenburg Orenburgi kubermangu keskusena

1744. aastast oli Orenburg kubermangulinnana Orenburgi kubermangu keskus. Kubermangu koosseisu kuulusid osaliselt tänapäeva Baškortostani kuuluvat 10 maakonda: Orenburgi maakond, Verhneuralski mk, Troitski mk, Tšeljabinski mk, Ufa mk, Sterlitamaksi mk, Birski mk, Menzelinski mk, Bugulminski mk ja Buzulukski mk. 1802. aastal taastati ka kubermangu kooseisus 1796. aastal likvideeritud Belebejevski mk ja Buguruslanski mk, kubermangu territoorium oli ca 282 551 ruutversta. Kubermang oli 1850-ndail aastail pindalalt Venemaa Keisririigis suuruselt 4 ja elanike arv oli 2 393 628 hinge, nendest 1 306 299 venelast, baškiire – 448 738, teptjaare – 246 753, tatarlasi – 98 647, mišaare – 97 743, mordvalasi – 77 328, tšuvašse – 58 240, marisid −38 567, udmurte – 18 205, sakslasi – 1 034^[2]. Kuna aga enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid rändrahvad, siis oli Orenburgi linna elanikkond põhiliselt venekeelsed.

Pikemalt artiklis Orenburgi kubermang

Orenburgis asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht Orenburgi kindralkuberner ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus Ufa linnas.

1865. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser Aleksander II korraldusel Orenburgi kubermang mööda kubermangu looduslikult jaotavat Uurali mäestiku pooleks, moodustades Ufa kubermangu ja Orenburgu kubermangu, mille kubermangukeskuseks määrati Orenburg. Kubermangu kuulusid Orenburgi maakond, Verhneuralski mk, Troitski mk, Tšeljabinski mk ja loodud Orski maakond. Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (Оренбургское генерал-губернаторство), kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni 1882. aastal.

19. sajandil oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja Kesk-Aasiaga. 1920–1925 oli Kirgiisi ANSV pealinn. 1938–1957 oli linna nimi Tškalov hukkunud piloodi Valeri Tškalovi järgi.

Loodus

Kliima

Valitseb parasvöötme mandriline kliima kuuma ja kuiva suve ning parajalt külma ja lumevaese talvega. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +22,1°C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −13°C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 1998. aasta juulis — +43,2°C, absoluutne miinimum oli 1969. aasta jaanuaris — −43,2°C.

Sademetehulk on keskmiselt 356 mm (184 kuni 742 mm) aastas.

Majandus

Juhtivad tööstusharud on gaasitööstus, masinaehitus ja metallurgia.

Haldusjaotus

Haldusüksusena on linn munitsipaalmoodustis "Orenburgi linn", mis jaguneb kaheks ringkonnaks: Põhjaringkond ja Lõunaringkond. Mõlemad ringkonnad jagunevad kaheks rajooniks. Linna haldusalas on 7 alevit ja 3 küla.

Vaata ka

Orenburgi kasakad
Orenburgi kasakavägi, keskusega Orskis

Viited

Välislingid

[1] Venemaa Riikliku Statistika Föderaalamet

[2] Р. И. КАНТИМИРОВА. ГОСУДАРСТВЕННОЕ УПРАВЛЕНИЕ В УФИМСКОЙ ГУБЕРНИИ ВО ВТОРОЙ ПОЛОВИНЕ XIX – НАЧАЛЕ ХХ вв. МОНОГРАФИЯ

[1]

[2]

@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 Orenburg on asutatud [[1743]]. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus [[Or]]i jõe ääres. Asukoha muutusega jäeti nimi alles.
 ===Orenburg Orenburgi kubermangu keskusena===
-[[1744]]. aastast oli Orenburg [[kubermangulinn]]ana [[Orenburgi kubermang]]u keskus. Kubermangu koosseisu kuulusid osaliselt tänapäeva [[Baškortostan]]i kuuluvat 10 maakonda: Orenburgi maakond, [[Verhneuralsk]]i mk, [[Troitski]] mk, [[Tšeljabinsk]]i mk, [[Ufa]] mk, [[Sterlitamaks]]i mk, [[Birsk]]i mk, [[Menzelinsk]]i mk, [[Bugulminsk]]i mk ja [[Buzuluksk]]i mk. [[1802]]. aastal taastati ka kubermangu kooseisus [[1796]]. aastal likvideeritud [[Belebejevsk]]i mk ja [[Buguruslansk]]i mk, kubermangu territoorium oli ca 282 551 ruut[[verst]]a. Kubermang oli 1850-ndail aastail pindalalt Venemaa Keisririigis suuruselt 4 ja elanike arv oli 2 393 628 [[hinge]], nendest 1 306 299 venelast, [[baškiirid|baškiire]] – 448 738, [[teptjaarid|teptjaare]] – 246 753, [[tatarlased|tatarlasi]] – 98 647, [[mišaarid|mišaare]] – 97 743, [[mordvalased|mordvalasi]] – 77 328, [[tšuvašid|tšuvašse]] – 58 240, [[marid|marisid]] –38 567, [[udmurdid|udmurte]] – 18 205, [[volgasakslased|sakslasi]] – 1 034<ref>[http://sspa.bashtel.ru/facultets/history/his/Kant/Kant.htm Р. И. КАНТИМИРОВА. ГОСУДАРСТВЕННОЕ УПРАВЛЕНИЕ В УФИМСКОЙ ГУБЕРНИИ ВО ВТОРОЙ ПОЛОВИНЕ XIX – НАЧАЛЕ ХХ вв. МОНОГРАФИЯ]</ref>. Kuna aga enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid [[rändrahvad]], siis oli Orenburgi linna elanikkond põhiliselt venekeelsed.
+[[1744]]. aastast oli Orenburg [[kubermangulinn]]ana [[Orenburgi kubermang]]u keskus. Kubermangu koosseisu kuulusid osaliselt tänapäeva [[Baškortostan]]i kuuluvat 10 maakonda: Orenburgi maakond, [[Verhneuralsk]]i mk, [[Troitski]] mk, [[Tšeljabinsk]]i mk, [[Ufa]] mk, [[Sterlitamaks]]i mk, [[Birsk]]i mk, [[Menzelinsk]]i mk, [[Bugulminsk]]i mk ja [[Buzuluksk]]i mk. [[1802]]. aastal taastati ka kubermangu kooseisus [[1796]]. aastal likvideeritud [[Belebejevsk]]i mk ja [[Buguruslansk]]i mk, kubermangu territoorium oli ca 282 551 ruut[[verst]]a. Kubermang oli 1850-ndail aastail pindalalt Venemaa Keisririigis suuruselt 4 ja elanike arv oli 2 393 628 [[hinge]], nendest 1 306 299 venelast, [[baškiirid|baškiire]] – 448 738, [[teptjaarid|teptjaare]] – 246 753, [[tatarlased|tatarlasi]] – 98 647, [[mišaarid|mišaare]] – 97 743, [[mordvalased|mordvalasi]] – 77 328, [[tšuvašid|tšuvašse]] – 58 240, [[marid|marisid]] −38 567, [[udmurdid|udmurte]] – 18 205, [[volgasakslased|sakslasi]] – 1 034<ref>[http://sspa.bashtel.ru/facultets/history/his/Kant/Kant.htm Р. И. КАНТИМИРОВА. ГОСУДАРСТВЕННОЕ УПРАВЛЕНИЕ В УФИМСКОЙ ГУБЕРНИИ ВО ВТОРОЙ ПОЛОВИНЕ XIX – НАЧАЛЕ ХХ вв. МОНОГРАФИЯ]</ref>. Kuna aga enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid [[rändrahvad]], siis oli Orenburgi linna elanikkond põhiliselt venekeelsed.
 {{vaata|Orenburgi kubermang}}
 Orenburgis asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht [[Orenburgi kindralkuberner]] ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus [[Ufa]] linnas.