Dalmaatsia rannik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. veebruar 2011, kell 18:02

Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.

Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride (näiteks Dinaari mäestiku) pikitelje siht. Mäeahelike-vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed.

Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikkitelje suunaga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad.

Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule (rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest). Tegemist on suhteliselt harva esineva rannikutüübiga. Teiseks näiteks võib tuua Sumatra saare edelaranniku, kus suure saare rannajoonega paralleelselt asetsevad Mentawai saared^[viide?].

Vaata ka

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Dalmaatsia rannik''' on [[rannik]]utüüp, mille puhul [[saar]]te [[rannajoon]] kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.
-Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride (näiteks [[Dinaari mäestik]]u) pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised [[poolsaar]]ed ja [[laht|lahed]].
+Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride (näiteks [[Dinaari mäestik]]u) pikitelje siht. Mäeahelike-vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised [[poolsaar]]ed ja [[laht|lahed]].
-Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedal asuvate mäestike pikkitelje suunaga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga ranniku lähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saarte vahelised lahed sügavad.
+Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikkitelje suunaga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad.
 Dalmaatsia rannik on iseloomulik [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikule (rannikutüübi nimi pärineb [[Horvaatia]] lõunaosas asuvast endise [[Rooma provintsid|Rooma provintsi]] [[Dalmaatsia]] nimest). Tegemist on suhteliselt harva esineva rannikutüübiga. Teiseks näiteks võib tuua [[Sumatra]] saare edelaranniku, kus suure saare rannajoonega paralleelselt asetsevad [[Mentawai saared]]{{lisa viide}}.