Germaine Greer: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kinks (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
 
P redigeerida
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}

'''Germaine Greer''' (sündinud [[29. jaanuar]] [[1939]]) on [[Austraalia]] akadeemiline kirjanik, keda on peetud üheks oluliseimaks [[feminism|feministiks]] [[20. sajand]]il.
'''Germaine Greer''' (sündinud [[29. jaanuar]] [[1939]]) on [[Austraalia]] akadeemiline kirjanik, keda on peetud üheks oluliseimaks [[feminism|feministiks]] [[20. sajand]]il.

Ta oli [[inglise keel]]e ja kirjanduse professor Warwicki Ülikoolis [[Inglismaa]]l ja mitmete tunnustatud raamatute autor. Greer´i raamatust "Naissoost Eunuhh" (''The Female Eunuch'' ) sai rahvusvaheline [[bestseller]] pärast selle avaldamist [[1970]]. aastal. Teda on nii ülistatud kui kriitiseeritud. Ta on käsitlenud oma töödes teemasid, nagu millest koosneb [[status quo]] ja [[abort]] kui osa eetilisest demokraatiast.
Ta oli [[inglise keel]]e ja kirjanduse professor Warwicki Ülikoolis [[Inglismaa]]l ja mitmete tunnustatud raamatute autor. Greer´i raamatust "Naissoost Eunuhh" (''The Female Eunuch'' ) sai rahvusvaheline [[bestseller]] pärast selle avaldamist [[1970]]. aastal. Teda on nii ülistatud kui kriitiseeritud. Ta on käsitlenud oma töödes teemasid, nagu millest koosneb [[status quo]] ja [[abort]] kui osa eetilisest demokraatiast.



Redaktsioon: 8. aprill 2006, kell 16:09

Germaine Greer (sündinud 29. jaanuar 1939) on Austraalia akadeemiline kirjanik, keda on peetud üheks oluliseimaks feministiks 20. sajandil.

Ta oli inglise keele ja kirjanduse professor Warwicki Ülikoolis Inglismaal ja mitmete tunnustatud raamatute autor. Greer´i raamatust "Naissoost Eunuhh" (The Female Eunuch ) sai rahvusvaheline bestseller pärast selle avaldamist 1970. aastal. Teda on nii ülistatud kui kriitiseeritud. Ta on käsitlenud oma töödes teemasid, nagu millest koosneb status quo ja abort kui osa eetilisest demokraatiast.

Elulugu

Greer sündis Melbournes Austraalias. Pärast Katoliiklikku kloostrikooli sai ta 1956. aastal stipendiumi Melbourne Ülikooli, kus ta sai hüüdnime Germaniac Queer.

Pärast lõpetamist läks ta Sydneysse, ja liitus vaimse vasakpoolse anarhistliku liikumisega Sydney Push, mis praktiseeris polügaamiat.

Sydney ülikoolist sai ta M.A. kraadi 1963 kirjutades Byronist. Hiljem läks ta õppima Inglismaale Cambridge Ülikooli doktorantuuri. Inlismaal kirjutas ta aiandus kolumne satiirilisse ajakirja "Private Eye" ja ka teistesse ajalehtedesse. 1968 aastal sai ta Ph.D. Shakespeare varajaste komöödiate teesidega.

Pärast tema edu oma esimese raamatuga 1970, käis ta kõikjal maailmas oma raamatut tutvustamas. Aprillis 1971 osales Greer feminismiteemalises debattis koos Norman Maileri, Jill Johnstoni, Diana Trillingu and Jacqueline Ceballosega. Sündmus oli põnev intellektuaalide ja isiksuste vastaseis. Samal ajal kui Johnston luges luuletust, kulmineerus laval lesbiseks. Greer ja Mailer jätkasid oma verbaalset arvamuste vahetust veel kolm ja pool tundi.

Ta osatis endale maja Itaalias, kirjutama veergu The Sunday Timesis ja reisis palju terves maailmas. Uus-Meremaal 1972 aastal arreteeriti ta kuna kasutas oma kõnes sõnu nagu "bullshit" ja "fuck".

1989 aastal läks Greer tagasi Newnham Kolledžisse, Cambridges kui õppejõud kuid lahkus sealt pärast negatiivset reklaami 1996 aastal seoses Dr. Rachel Padmaniga, kes oli tema transseksuaalne kolleeg, sündinud mehena ja soovis astuda naissühingusse, mille vastu oli Green.

Raamatud

  • Whitefella Jump Up: The Shortest Way To Nationhood (2004)
  • Chico, El - El Efebo En Las Artes (2004)
  • The Beautiful Boy (2003)
  • Libraries (2003)
  • Shakespeare: A Very Short Introduction (2002)
  • One Hundred Poems by Women (2001)
  • The Whole Woman (1999), 2000
  • The Change : Women, Aging and the Menopause, 1993,
  • Daddy, We Hardly Knew You, 1989
  • The Madwoman's Underclothes: Essays and Occasional Writings (1986)
  • Shakespeare (1986), Past Masters series
  • Sex and Destiny: The Politics of Human Fertility (1984)
  • The Obstacle Race:The Fortunes of Women Painters and Their Work (1980)
  • The Female Eunuch (1970),

Mall:Wikiquote