Jersey: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: tl:Jersey
P täpsustusmärkus
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib Suurbritannia saarest, USA linna kohta vaata artiklit [[Jersey (USA)]].}}
{{Provints
{{Provints
| nimi = Jersey foogtkond
| nimi = Jersey foogtkond

Redaktsioon: 12. veebruar 2011, kell 21:54

 See artikkel räägib Suurbritannia saarest, USA linna kohta vaata artiklit Jersey (USA).

Jersey foogtkond

inglise Bailiwick of Jersey
prantsuse Bailliage de Jersey


Pindala: 116 km²
Elanikke: 88 201 (2005)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
pealinn: Saint Helier
Jersey asendikaart

Jersey (Jersey murdes Jèrri) on saar La Manche'i väinas, üks Kanalisaartest.

Jersey kuulub Inglise kroonile, praegune valitseja on Elizabeth II Normandia hertsogina. Jersey ei kuulu Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki ega Euroopa Liitu.

Jersey pindala on 118,2 km². Ta on Kanalisaartest kõige suurem ja kõige lõunapoolsem. Tema kaugus Normandia rannikust Prantsusmaal on 22 km ja Inglismaa rannikust 161 km.

Detsembris 2005 oli Jersey rahvaarv 88 201.

Saare pealinn on Saint Helier.

Saar on künklik, kõrgus kuni 143 meetrit. Saare moodustab platoo, mis lõuna pool on madalam ja põhja pool kõrgem. Platood lõhestavad üldiselt põhja-lõunasuunalised orud.

Jerseys on mereline kliima pehmete talvede ja jahedate suvedega. Aastane keskmine temperatuur +11,6 °C on umbes samasugune nagu Inglismaa lõunarannikul. Aastas paistab päike keskmiselt 1912 tundi.

Ajalugu

Jersey on olnud asustatud aastatuhandeid. Saarelt on leitud mitu pronksiaja ja rauaaja asulakohta. Jersey kuulus ka Rooma riiki ja saarelt on leitud rooma kultuskoha jäänused. Rooma-aegset asulapaika pole seni veel leitud. Pärast Rooma riigi langust kuulus Jersey bretoonidele, täpsemalt Reimsi peapiiskopkonda (aastani 744 Reimsi piiskopkonda). 933 vallutasid Jersey viikingid ja see liideti Normandia hertsogiriigiga. Kui William I vallutas 1066 Inglismaa, läks Jersey koos kõigi ülejäänud normannide valdustega Inglismaa koosseisu. John Maata kaotas kõik Inglismaa mandri-valdused Philippe II Auguste'ile, aga Kanalisaared jäid endiselt Inglismaale, kuid sellest ajast on saartel omavalitsus.

1640-ndatel oli Inglismaa kuningas Charles II eksiilis Jerseyl. Talle pakkus peavarju saare tollane kuberner George Carteret. Charles oli talle selle eest väga tänulik ja pärast seda, kui ta taas kuningaks sai, kinkis ta Carteret'le suuri valdusi oma Põhja-Ameerika kolooniates. Need said tuntuks nimega New Jersey ja tänapäeval kuuluvad need Ameerika Ühendriikide koosseisu.

Teise Maailmasõja ajal oli Jersey alates 1. juulist 1940 kuni Saksamaa kapituleerumiseni Saksamaa poolt okupeeritud. Kanalisaared olid ainus Suurbritannia ala, mille Saksamaa selles sõjas okupeeris. Pärast D-päeva, mil Suurbritannia tungis Normandiasse ja avas teise rinde, olid Kanalisaared muust maailmast ära lõigatud, peatselt olid nad ka liiga kaugel selleks, et Saksamaa neid varustada saaks, ja saarel tekkis 1945. aastal nälg.

Majandus

Jersey arengut toetas Suurbritannia ja Prantsusmaa vaheline rahu. 19. sajandil olid peamised tegevusalad saarel põllumajandus, kalapüük, laevaehitus ja villase riide tootmine. Kala püüdmas käidi isegi Newfoundlandi lähedal. Sajandi lõpus hakkas saarel arenema turism.

Tänapäeval põhineb Jersey majandus finantsteenustel, turismil, e-kaubandusel ja põllumajandusel. Soodsa maksupoliitikaga on Jersey meelitanud ligi hoiuseid ja muid varasid, mida paljude pankade kliendid maksude vältimiseks Jerseys hoiavad. [1]

Peaaegu veerand Jersey tööjõust (24%, umbes 12 000 inimest) oli 2009. aasta detsembris hõivatud finants- ja õigussektoris, mis on hõivatute arvu poolest suurim sektor.[2] Saare üks tähtsamaid tööandjaid on Royal Bank of Scotland International, mis andis Jerseys 2009. aasta märtsis tööd 900 inimesele.[3]

Viited

  1. Nick Mathiason. Jersey is $491bn tax haven. Guardian, 4.11.2007
  2. Jersey Labour Market at December 2009. Jersey valitsuse kodulehekülg.
  3. RBSI in Jersey