Kriminaalromaan: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
65. rida: 65. rida:
|-
|-
| [[Thomas Lynley]] ja [[Barbara Havers]] || [[Elizabeth George]] || ''A Great Deliverance''
| [[Thomas Lynley]] ja [[Barbara Havers]] || [[Elizabeth George]] || ''A Great Deliverance''
|-
| [[Philip Marlowe]] || [[Raymond Chandler]] || ''Finger Man'' (1934)
|-
|-
| [[Miss Marple]] || [[Agatha Christie]] || "[[Mõrv kiriklas]]" ''The Murder at the Vicarage'' ([[1930]])
| [[Miss Marple]] || [[Agatha Christie]] || "[[Mõrv kiriklas]]" ''The Murder at the Vicarage'' ([[1930]])

Redaktsioon: 10. veebruar 2011, kell 20:32

Kriminaalromaan on romaan, mille traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, selle uurimine ja lahendus, traditsioonilisteks tegelaskujudeks ohver, kuriteo uurija ja kurjategija.

Ajalugu

Esimeseks tänapäevaseks kriminaaljutuks peetakse Edgar Allan Poe teost "Mõrvad Rue Morgue'il" (1841). Seda on nimetatud ka romaaniks, ehkki ta ei vasta pikkuselt romaani nõuetele. Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi". Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autorid on Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmes ja doktor Watson), Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings), Georges Simenon (inspektor Maigret), John Dickson Carr (ka pseudonüümi all Carter Dickson), Erle Stanley Gardner (advokaat Perry Mason, tema erasekretär Della Street ja neid abistav detektiiv Paul Drake) jt.

USAs 1930ndatel esile kerkinud nn karmi koolkonna romaanides püütakse kriminaalset olustikku ja tegelaste kõnepruuki esitada võimalikult realistlikult ja nende romaanide õhustik on mõrvatagi kuritegudest läbi imbunud. Ühtlasi taotletakse nendes romaanides sotsiaalset kommentaari ja suuremat psühholoogilist usutavust. Näiteks Eestis tõlgituima selle suuna esindaja Raymond Chandleri eeskujuks olid Dashiell Hammetti vähesed romaanid.

Süžee ja selle komponendid

Detektiiviromaanis, mis on kriminaalromaani tüüpidest kõige levinum, on peategelaseks enamasti kuriteo uurija. Uurija on traditsiooniliselt detektiiv, kes peab detektiivibürood, töötab vabakutselisena või siis teeb detektiivitööd muu tegevuse kõrvalt, kuid võib olla ka politseiametnik või advokaat. Traditsiooniliselt vastandub detektiiv muudele tegelastele oma intellektuaalse võimekuse ning suutlikkuse poolest näha läbi kurjategija plaane.

Kuigi enamasti rajatakse tegevus kõige äärmuslikumale kuriteole inimese vastu, mõrvale, pole klassikalises detektiivromaanis niivõrd tähtis kuritegu kui ebamoraalne akt. Olulisem on selle lahenduskäik, millele lugeja saab kaasa elada. Kurjategija on kriminaalromaanis tavaliselt antikangelane, kes püüab kuriteo avastamist takistada, peites asitõendeid ja jälgi, lavastades süüta isikuid süüdi ja tekitades valejälgi. Lugeja ülesandeks on püüda kurjategijale siiski narratiivi arenedes jälile saada. Detektiiv on käsitletav kurjategija jälgedes orienteeruva ideaalse lugejana, kelle poole reaalne lugeja püüdleb.

Tavapärane tegelaskuju on ka detektiivi abiline, kes püüab detektiivi meetodit ja mõtlemisviisi mõistatada, kuid ei suuda seda lõpuni ja on mingis mõttes lugeja alter ego. Tihti on vabakutseline ja oma iseäralikest meetoditest lähtuv detektiiv vastandatud ka politseiuurijale, kelle tavapärastest meetoditest kõigi kuritegude lahendamiseks ei piisa. Vastavalt sellele on nt Sherlock Holmesil enda väljatöötatud "deduktsiooni meetod", Hercule Poirot rõhutab salapäraselt, et ta kasutab kuriteo lahendamiseks "oma halle ajurakke" jne.

Tuntumad tegelaskujud

Tegelaskujud Autorid Esimene teos
Roderick Alleyn Ngaio Marsh A Man Lay Dead (1934)
Martin Beck Maj Sjöwall ja Per Wahlöö Roseanna (1965)
Harry Bosch Michael Connelly The Black Echo (1992)
Isa Brown Gilbert Keith Chesterton "The Blue Cross" (1910)
Vend Cadfael Ellis Peters A Morbid Taste for Bones (1977)
Vincent Calvino Christopher G. Moore Spirit House (1992)
Albert Campion Margery Allingham The Crime at Black Dudley (1929)
Elvis Cole Robert Crais The Monkey's Raincoat
Jerry Cornelius Michael Moorcock The Final Programme
Dr. Phil D'Amato Paul Levinson The Chronology Protection Case
Harry D'Amour Clive Barker The Last Illusion
Peter Decker Faye Kellerman The Ritual Bath
Alex Delaware Jonathan Kellerman When the Bough Breaks
Harry Devlin Martin Edwards All the Lonely People
Nancy Drew Carolyn Keene The Secret of the Old Clock
Marcus Didius Falco Lindsey Davis The Silver Pigs
Erast Fandorin Boriss Akunin Азазель (1998)
Kate Fansler Carolyn Gold Heilbrun/Amanda Cross In the Last Analysis
Dr. Gideon Fell John Dickson Carr Hag's Nook
Sir John Fielding ja Jeremy Proctor Bruce Alexander Blind Justice
Mike Hammer Mickey Spillane I, the Jury
Sherlock Holmes Arthur Conan Doyle "Etüüd punases" A Study in Scarlet (1887)
Thomas Lynley ja Barbara Havers Elizabeth George A Great Deliverance
Philip Marlowe Raymond Chandler Finger Man (1934)
Miss Marple Agatha Christie "Mõrv kiriklas" The Murder at the Vicarage (1930)
Travis McGee John D. MacDonald The Deep Blue Good-by
Sir Henry Merrivale Carter Dickson The Plague Court Murders
Kinsey Millhone Sue Grafton 'A' is for Alibi
Inspektor Morse Colin Dexter Last Bus to Woodstock
Stephanie Plum Janet Evanovich One for the Money
Hercule Poirot Agatha Christie "Saladuslik juhtum Stylesis" The Mysterious Affair at Styles (1920)
Ellery Queen Ellery Queen The Roman Hat Mystery
Jack Reacher Lee Child Killing Floor
John Rebus Ian Rankin Knots and Crosses
Dave Robicheaux James Lee Burke The Neon Rain
Spenser Robert B. Parker The Godwulf Manuscript
Philip Trent Edmund Clerihew Bentley Trent's Last Case
Kurt Wallander Henning Mankell Faceless Killers
V.I. Warshawski Sara Paretsky Indemnity Only
Reginald Wexford Ruth Rendell From Doon with Death
Lord Peter Wimsey Dorothy Sayers Whose Body?
Nero Wolfe Rex Stout Fer-de-Lance

Liigid

Vaata ka

Kirjandus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kriminaalromaan&oldid=2397401"