Tervetoon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 7. veebruar 2011, kell 19:29

Intervallid

Priim
Sekund
Terts
Kvart
Kvint
Sekst
Septim
Oktav
Noon
Deetsim
Undeetsim
Duodeetsim
Tertsdeetsim

Vaata ka

Pooltoon/tervetoon
Tritoon
Mikrointervall
Tsent

Tervetoon ehk täistoon on üldises praktilises muusikalises keelekasutuses suure sekundi sünonüümiks.

Mõiste "tervetoon" tuleneb Aristoxenose poolt kasutusele võetud mõistest "toon". Aristoxenos kasutas mõistet "tervetoon" helikõrguste intervalli mõõtühikuna, tuletades sellest mõisted pooltoon, kolmandiktoon, veerandtoon ja üldiselt 1/n-toon ning kujutas konsoneerivaid intervalle tervetooni kordsetena: kvart = 2½ toon, kvint = 3½ toon, oktaav = 6 toon. Samad suuruste vahekorrad kehtivad ka täna lääne muusikas valitsevas võrdtempereeritud kaksteisthelisüsteemis.

Pythagorase traditsioonis ilmneb puhta kvindi (helisageduste suhe 3:2) ning puhta kvardi (helisageduste suhe 4:3) erinevus tervetooniga (helisageduste suhe 9:8). Juba Eukleides võttis üle aristokseenliku terminoloogia, mistõttu mõiste "tervetoon" muutus mitmetähenduslikuks.

Renessansi ajal hakati puhta tertsi (5:4) kasutuselevõtu tõttu tegema vahet suurel tervetoonil (9:8) ja väiksel tervetoonil (10:9) (puhas suur terts = suur tervetoon + väike tervetoon). See vahe kehtib ainul puhta häälestuse puhul, kuna erinevate temperatsioonide korral on tervetoonil taas uued proportsioonid. Enamasti elimineeritakse süntooniline komma (erinevus suure ja väikse tervetooni vahel), nii et tervetoon on kõigi tavaliste temperatsioonide kontekstis üheselt mõistetav intervall, mis tugineb definitsioonile "tervetoon = kvint - kvart".

Antiigi helisüsteemis kerkisid peale Philolaose/Eukleidese ja Aristoxenose diatooniliste tetrakordide esile veel väga paljud erinevad diatoonilised tetrakordid, näiteks Didymose tetrakordid, mille puhul tänapäeva muusikateoreetikud räägivad suurtest ja väikestest tervetoonidest intervallide suhetega vastavalt 9:8 ja 10:9.

Diatooniliste heliridade puhul kasutatakse astmetena vaid tervetoone ja pooltoone. Siit tulenevad sünonüümid tervetoon = suur sekund ning pooltoon = väike sekund.

intervall	oroportsioon	ligikaudu tsentides
tervetoon (võrdtempereeritud häälestus)	${\sqrt[{6}]{2}}$	200 tsenti
suur tervetoon	9 : 8	204 tsenti
väike tervetoon	10 : 9	182 tsenti

Alates 19. sajandist ja eriliselt muusikalise impressionismi puhul võimaldas tervetoonhelirida eraldada oktaavi siseselt kaks võrdtempereeritud heksakordi, milles heliklassid ei kordu.

Lääne mitmehäälses muusikas kasutati kuni 20. sajandi alguseni väikseima intervallina pooltooni oma variantidega. Juba antiigi muusikateoorias tunti väiksemaid intervalle. Näiteks Aristoxenos räägib komandik-, veerand-, kuuendik-, kaheksandik- ja kaheteistkümnendiktoonidest, mida tänapäeval nimetatakse mikrointervallideks. Mikrointervalle hakkas 20. sajandil taas kasutama näiteks helilooja Alois Haba. Ida muusikas on mikrointervalle kasutatud alati.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Intervall}}
-'''Tervetoon''' ehk '''täistoon''' on üldises praktilises muusikalises keelekasutuses [[suur sekund|suure sekundi]] sünonüümiks.
+'''Tervetoon''' ehk '''täistoon''' on üldises praktilises muusikalises keelekasutuses [[suur sekund|suure sekundi]] [[sünonüüm]]iks.
-Mõiste "tervetoon" tuleneb [[Aristoxenos]]e poolt kasutusele võetud mõistest "toon". Aristoxenos kasutas mõistet "tervetoon" helikõrguse intervalli mõõtühikuna, tuletades sellest mõisted pooltoon, kolmandiktoon, veerandtoon ja üldiselt 1/n-toon ning kujutas konsoneerivaid intervalle tervetooni kordsetena: kvart = 2½&nbsp;toon, kvint = 3½&nbsp;toon, oktaav = 6&nbsp;toon. Samad suuruste vahekorrad kehtivad ka täna lääne muusikas valitsevas võrdtempereeritud kaksteisthelisüsteemis.
+Mõiste "tervetoon" tuleneb [[Aristoxenos]]e poolt kasutusele võetud mõistest "[[toon]]". Aristoxenos kasutas mõistet "tervetoon" [[helikõrgus]]te [[intervall]]i [[mõõtühik]]una, tuletades sellest mõisted [[pooltoon]], [[kolmandiktoon]], [[veerandtoon]] ja üldiselt 1/n-toon ning kujutas [[konsonants|konsoneerivaid]] intervalle tervetooni [[kordne|kordsetena]]: kvart = 2½&nbsp;toon, kvint = 3½&nbsp;toon, oktaav = 6&nbsp;toon. Samad suuruste vahekorrad kehtivad ka täna lääne muusikas valitsevas [[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] [[kaksteisthelisüsteem]]is.
-Pythagorase traditsioonis ilmneb puhta kvindi (helisageduste suhe 3:2) ning puhta kvardi (helisageduste suhe 4:3) erinevus tervetooniga (helisageduste suhe 9:8). Juba [[Eukleides]] võttis üle aristokseenliku terminoloogia, mistõttu mõiste "tervetoon" muutus mitmetähenduslikuks. Renessansi ajal hakati puhta tertsi (5:4) kasutuselevõtu tõttu tegema vahet suurel tervetoonil (9:8) ja väiksel tervetoonil (10:9) (puhas suur terts = suur tervetoon + väike tervetoon). See vahe kehtib ainul puhta häälestuse puhul, kuna erinevate temperatsioonide korral on tervetoonil taas uued proportsioonid. Enamasti elimineeritakse süntooniline komma (erinevus suure ja väikse tervetooni vahel), nii et tervetoon on kõigi tavaliste temperatsioonide kontekstis üheselt mõistetav intervall, mis tugineb definitsioonile "tervetoon = kvint - kvart".
+[[Pythagoras]]e traditsioonis ilmneb puhta kvindi (helisageduste suhe 3:2) ning puhta kvardi (helisageduste suhe 4:3) erinevus tervetooniga (helisageduste suhe 9:8). Juba [[Eukleides]] võttis üle aristokseenliku terminoloogia, mistõttu mõiste "tervetoon" muutus mitmetähenduslikuks.
+Renessansi ajal hakati puhta tertsi (5:4) kasutuselevõtu tõttu tegema vahet suurel tervetoonil (9:8) ja väiksel tervetoonil (10:9) (puhas suur terts = suur tervetoon + väike tervetoon). See vahe kehtib ainul [[puhas häälestus|puhta häälestuse]] puhul, kuna erinevate temperatsioonide korral on tervetoonil taas uued proportsioonid. Enamasti elimineeritakse [[süntooniline komma]] (erinevus suure ja väikse tervetooni vahel), nii et tervetoon on kõigi tavaliste temperatsioonide kontekstis üheselt mõistetav intervall, mis tugineb definitsioonile "tervetoon = kvint - kvart".
-Antiigi helisüsteemis kerkisid peale [[Philolaos]]e/Eukleidese ja Aristoxenose diatooniliste tetrakordide esile veel väga paljud erinevad diatoonilised tetrakordid, näiteks Didymose tetrakordid, mille puhul tänapäeva muusikateoreetikud räägivad suurtest ja väikestest tervetoonidest intervallide suhetega vastavalt 9:8 ja 10:9.
+Antiigi helisüsteemis kerkisid peale [[Philolaos]]e/Eukleidese ja Aristoxenose diatooniliste [[tetrakord]]ide esile veel väga paljud erinevad diatoonilised tetrakordid, näiteks [[Didymos]]e tetrakordid, mille puhul tänapäeva muusikateoreetikud räägivad suurtest ja väikestest tervetoonidest intervallide suhetega vastavalt 9:8 ja 10:9.
-[[Diatooniline helirida | Diatooniliste heliridade]] puhul kasutatakse astmetena vaid tervetoone ja pooltoone. Siit tulenevad sünonüümid tervetoon = suur sekund ning pooltoon = väike sekund.
+[[Diatooniline helirida | Diatooniliste heliridade]] puhul kasutatakse [[aste|astmetena]] vaid tervetoone ja pooltoone. Siit tulenevad sünonüümid tervetoon = suur sekund ning pooltoon = väike sekund.
@@ 21. rida: / 23. rida: @@
 |}
-Alates 19. sajandist ja eriliselt muusikalise impressionismi puhul võimaldas [[tervetoonhelirida]] eraldada oktaavi siseselt kaks võrdtempereeritud heksakordi, milles heliklassid ei kordu.
+Alates 19. sajandist ja eriliselt muusikalise [[impressionism]]i puhul võimaldas [[tervetoonhelirida]] eraldada oktaavi siseselt kaks [[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] [[heksakord]]i, milles [[heliklass]]id ei kordu.
-Lääne mitmehäälses muusikas kasutati kuni 20.sajandi alguseni väikseima intervallina pooltooni oma variantidega. Juba antiigi muusikateoorias tunti väiksemaid intervalle. Näiteks Aristoxenos räägib komandik-, veerand-, kuuendik-, kaheksandik- ja kaheteistkümnendiktoonidest, mida tänapäeval nimetatakse [[mikrointervall]]ideks. Mikrointervalle hakkas 20.sajandil taas kasutama helilooja [[Alois Haba]].
+Lääne mitmehäälses muusikas kasutati kuni 20. sajandi alguseni väikseima intervallina pooltooni oma variantidega. Juba antiigi muusikateoorias tunti väiksemaid intervalle. Näiteks Aristoxenos räägib komandik-, veerand-, kuuendik-, kaheksandik- ja kaheteistkümnendiktoonidest, mida tänapäeval nimetatakse [[mikrointervall]]ideks. Mikrointervalle hakkas 20. sajandil taas kasutama näiteks helilooja [[Alois Haba]]. Ida muusikas on mikrointervalle kasutatud alati.
-Ida muusikas seevastu on mikrointervalle kasutatud alati.
 [[Kategooria:Muusikateooria]]