Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. veebruar 2011, kell 20:41

Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan.

Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates. Vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaas kuulub fossiilsete kütuste hulka. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10¹³ m³.

Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel.

Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaa territooriumil. Neist suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Seal leidub umbes 10¹³ m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom.

@@ 43. rida: / 43. rida: @@
 [[es:Gas natural]]
 [[eo:Tergaso]]
+[[eu:Gas natural]]
 [[fa:گاز طبیعی]]
 [[fr:Gaz naturel]]
@@ 71. rida: / 72. rida: @@
 [[qu:Allpa wapsi]]
 [[ru:Природный газ]]
+[[rue:Земный ґаз]]
 [[simple:Natural gas]]
 [[sk:Zemný plyn]]