Raivo Vare (kunstnik): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Yvare (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Yvare (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Juba lapsena igatses Raivo Vare maalimist õppida. 1945. aastal astuski ta Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti, kus õppis maalimist tunnustatud kunstnike juhendamisel. Kunstiinstituudi lõpetas ta 1951. aastal maali erialal kunstniku kvalifikatsiooniga. Tema diplomitööks oli ajastukohasel teemal maal "Kolhoosnikud riigilaenu tellimas", juhendaja oli Elmar Kits.
Juba lapsena igatses Raivo Vare maalimist õppida. 1945. aastal astuski ta Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti, kus õppis maalimist tunnustatud kunstnike juhendamisel. Kunstiinstituudi lõpetas ta 1951. aastal maali erialal kunstniku kvalifikatsiooniga. Tema diplomitööks oli ajastukohasel teemal maal "Kolhoosnikud riigilaenu tellimas", juhendaja oli Elmar Kits.


Tööl Eesti Põllumajanduse Akadeemias 1951-1955 sidus ta mõlemad omandatud erialad - metsanduse ja kunstniku. Ta maalis Eesti Põllumajandusakadeemia mullamuuseumi jaoks erinevatele mullaprofiilidele vastavaid maastikutüüpe, millest on Eesti Maaülikooli koduleheküljel nähtav maalide digitaalne kogu. [[Pilt:Picture_074_.JPG|pisi|Mullamuuseumis Raivo Vare maalitud maastikumaalid koos vastavate mullaprofiilidega]]
Tööl Eesti Põllumajanduse Akadeemias 1951-1955 sidus ta mõlemad omandatud erialad - metsanduse ja kunstniku. Ta illustreeris ja joonistas metsandusalaseid õppevahendeid ja tegi tušijoonistusi loodusalastele raamatutele. Ta maalis Eesti Põllumajandusakadeemia mullamuuseumi jaoks erinevatele mullaprofiilidele vastavaid maastikutüüpe, millest on Eesti Maaülikooli koduleheküljel nähtav maalide digitaalne kogu. [[Pilt:Picture_074_.JPG|pisi|Mullamuuseumis Raivo Vare maalitud maastikumaalid koos vastavate mullaprofiilidega]]


Raivo Vare on üksikute töödega esinenud vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel perioodil 1952-1957. Tema personaalnäitus toimus 1958. aastal (märts-mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Personaalnäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961.a. oli eksponeeritud 70 maali.
Raivo Vare on üksikute töödega esinenud vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel perioodil 1952-1957. Tema personaalnäitus toimus 1958. aastal (märts-mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Personaalnäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961.a. oli eksponeeritud 70 maali.

Redaktsioon: 30. jaanuar 2011, kell 16:34

Maalikunstnik Raivo Vare (1910-1982, enne nime eestistamist kuni 1937.a. Johannes Voldemar Labber) pärines mitmendat põlve Tartumaalt, Vana-Kuuste vallast, Sipelt. 1931. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond metsanduse osakonda, mille lõpetas 1938. aastal. Ta töötas õpitud alal Sagadi metskonnas metsnikuna (1938-1939) ja Petseri metskonnas abimetsaülemana (1940-1944).

Juba lapsena igatses Raivo Vare maalimist õppida. 1945. aastal astuski ta Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti, kus õppis maalimist tunnustatud kunstnike juhendamisel. Kunstiinstituudi lõpetas ta 1951. aastal maali erialal kunstniku kvalifikatsiooniga. Tema diplomitööks oli ajastukohasel teemal maal "Kolhoosnikud riigilaenu tellimas", juhendaja oli Elmar Kits.

Tööl Eesti Põllumajanduse Akadeemias 1951-1955 sidus ta mõlemad omandatud erialad - metsanduse ja kunstniku. Ta illustreeris ja joonistas metsandusalaseid õppevahendeid ja tegi tušijoonistusi loodusalastele raamatutele. Ta maalis Eesti Põllumajandusakadeemia mullamuuseumi jaoks erinevatele mullaprofiilidele vastavaid maastikutüüpe, millest on Eesti Maaülikooli koduleheküljel nähtav maalide digitaalne kogu.

Fail:Picture 074 .JPG
Mullamuuseumis Raivo Vare maalitud maastikumaalid koos vastavate mullaprofiilidega

Raivo Vare on üksikute töödega esinenud vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel perioodil 1952-1957. Tema personaalnäitus toimus 1958. aastal (märts-mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Personaalnäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961.a. oli eksponeeritud 70 maali.

Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli väga mitmes Eestimaa paigas - Kuremaal, Luual, Adaveres, Vändras, Kambjas jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali - "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja-teemadel, näiteks "Kalevipoeg kündmas", "Hundid Kalevipoja hobust murdmas", "Kalevipoja kättemaks huntidele" ja "Sõit Sädemete saarele". Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi lepingu alusel Eesti Mullastiku muuseumile 14 õlimaali mullastiku valdkondade järgi.

1958. aastal abiellus Raivo Vare Liilia Uiboga (s. 1920), kes töötas Kambja sovhoosis peazootehnikuna (lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna 1948. a.). 1959. aastal sündis Varede perekonda tütar Ülle.

Eesti Põllumajanduse Instituudi 150. aastapäeva pidustustel Vana-Kuustes 1984. aasta novembris korraldas Ülle Vare oma isa esimese mälestusnäituse. Kuuste 8-klassilise Kooli ruumides oli välja pandud 30 Raivo Vare õlimaali.

Lisaks maalimisele tegeles Raivo Vare fotograafiaga. Kaks tema loodusfotot ("Taevaskoda talvel" ja "Haavamets Järvselja õppe- ja katsemetskonnas Räpina rajoonis") on ilmunud albumis "Eesti kaunis loodus".

Viited

1. Neumann H (2000). Nimekaid kambjalasi

2. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon (1957). Eesti kaunis loodus