Tšetšeeni Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Tšetšeeni Vabariik
	vene Чеченская Республика (Tšetšenskaja Respublika)
	tšetšeeni Нохчийн Республика
	; Tšetšeenia vapp ; Tšetšeenia lipp
	Pindala: 15 700 km²
	Elanikke: 1 238 500 (2009)
	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
	Pealinn: Groznõi

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. jaanuar 2011, kell 13:21

Tšetšeeni Vabariik (Tšetšeenia; vene Чечня, tšetšeeni Noxçiyçö) on Venemaa autonoomne vabariik Põhja-Kaukaasia mägialadel ja neist põhja jäävatel Tereki-äärsetel tasandikel Venemaal lõunaosas.

Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas. Piirneb Inguši Vabariigiga (läänes) Dagestani Vabariigiga (idas), Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga ja Stavropoli kraiga (mõlemad loodes) ning välisriikidest Gruusiaga (lõunas).

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Atšhoi-Martani rajoon (Ачхой-Мартановский район)
Groznõi rajoon (Грозненский сельский район)
Gudermessi rajoon (Гудермесский район)
Kurtšaloi rajoon (Курчалоевский район)
Nadteretšnõi rajoon (Надтеречный район)
Naurskaja rajoon (Наурский район)
Nožai-Jurti rajoon (Ножай-Юртовский район)
Šali rajoon (Шалинский район)
Šatoi rajoon (Шатойский район)
Šelkovskaja rajoon (Шелковский район)
Uruss-Martani rajoon (Урус-Мортановский район)
Vedeno rajoon (Веденский район)

Rahvastik

Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle vainahide rahvuse moodustavad tšetšeenid ja inguššid; tšetšeenid jagunevad omakohda elupiirkondade järgi - mägilasteks (lameerid) ja tasandikuelanikeks (noktšid); need hõimugrupid jaguneva omakorda veelgi hõimukonföderatsioonideks ja sugulushõimudeks (taipideks) ja nende harudeks.

Pikemalt artiklis tšetšeenid

Pikemalt artiklis inguššid

Ajalugu

Riikluse areng Nõukogude Liidu koosseisus:

30. novembril 1922 moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast
15. jaanuaril 1934 moodustati Tšetseeni-Inguši autonoomne oblast
5. detsembril 1936 moodustati Tšetšeeni-Inguši ANSV (likvideeriti 1944, taastati 1957)
mais 1991 Tšetšeeni-Inguši Vabariik
novembris 1990 teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.

Juulis 1991 deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu Vene NFSV ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.

3. juunil 1994 keeldusid Džohhar Dudajevi vastased taipid (endised kolhoosiesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. Doku Zavgajevi riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Pole õige nimetada Moskva-meelseid väeüksusi 1994–1996 eksisteerinud riigiks: neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeeni ja siis Vene lippu.

1996. aastal Venemaa ja Tšetšeenia vahel Hassavjurti lepingu sõlmimise järel lagunes ühise vaenlase vastu sõlmitud Aslan Mashadovi ja Šamil Bassajevi sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada - Gudermesist pärit vennad Jamadajevid (Ruslan Jamadajev ja Sulim Jamadajev) toetasid Mashadovit ja araabia päritolu tšetšeeni sõjast osavõtnud islamivõitleja Ibn al-Khaţţāb toetas Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid ainuvõimutaolejad enda ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajatega: Mashadov, kui sufismipooldaja ja Bassajev, kui salafismipooldajana.

Mashadovi ja teda toetava Tšetšeenia mufti Ramzan Kadõrov poolt järgitav sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga panislamismi ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse džihaadi levitamist.

Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt 1999. aastal alustatud sissetungile Venemaa koosseisu kuuluvasse Dagestan, järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeeni suhtelise iseseisvus ning kõrvaldati võimult Groznõis Aslan Mashadov.

Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist Ramzan Kadõrov ja vennad Jamadajevid (Ruslan Jamadajev ja Sulim Jamadajev), kes asusid toetama liitu Venemaaga ning Venemaa tunnistas Kadõrovit Tšetšeenia valitsejana vastutasuks, viimase poolt Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa vastase tegevuse piiramise eest.

Piirkonna juhid

3. juuni 1994 - 3. jaanuar 1995 Umar Avturhanov, ajutise ülemõukogu esimees
3. jaanuar 1995 - 23. oktoober 1995 Salambek Hadžijev, rahvusliku taassünni valitsuse esimees
24. oktoober 1995 - 9. detsember 1996 Doku Zavgajev, riigipea
2000 – 2004 Ahmat Kadõrov
august 2004 – 15. veebruar 2007 Alu Alhanov, president
15. veebruar 2007 – Ramzan Kadõrov, president, alates 2010. aasta septembrist "vabariigi pea".

Vaata ka

Välislingid

@@ 50. rida: / 50. rida: @@
 [[3. juuni]]l [[1994]] keeldusid [[Džohhar Dudajev]]i vastased [[Taip (Tšetšeenia)|taipid]] (endised [[kolhoos]]iesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. [[Doku Zavgajev]]i riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Pole õige nimetada Moskva-meelseid väeüksusi 1994–[[1996]] eksisteerinud riigiks: neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeeni ja siis Vene lippu.
-. aastal Venemaa ja Tšetšeenia vahel [[Hassavjurti leping|Hassavjurti]] lepingu sõlmimise järel lagunes ühise vaenlase vastu sõlmitud [[Aslan Mashadov]]i ja [[Šamil Bassajev]]i sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada - [[Gudermes]]ist pärit vennad Jamadajevid toetasid Mashadovit ja araabia päritolu tšetšeeni sõjast osavõtnud islamivõitleja [[Ibn al-Khaţţāb]] toetas Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid ainuvõimutaolejad enda ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajatega: Mashadov, kui [[sufism]]ipooldaja ja Bassajev, kui [[salafism]]ipooldajana.
+. aastal Venemaa ja Tšetšeenia vahel [[Hassavjurti leping|Hassavjurti]] lepingu sõlmimise järel lagunes ühise vaenlase vastu sõlmitud [[Aslan Mashadov]]i ja [[Šamil Bassajev]]i sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada - [[Gudermes]]ist pärit vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]) toetasid Mashadovit ja araabia päritolu tšetšeeni sõjast osavõtnud islamivõitleja [[Ibn al-Khaţţāb]] toetas Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid ainuvõimutaolejad enda ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajatega: Mashadov, kui [[sufism]]ipooldaja ja Bassajev, kui [[salafism]]ipooldajana.
-Mashadovi ja teda toetava [[Tšetšeenia mufti]] [[Ramzan Kadõrov]] poolt järgitav sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţāb poolt järgitav salafism aga [[panislamism]]i ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse [[džihaad]]i levitamist.
+Mashadovi ja teda toetava [[Tšetšeenia mufti]] [[Ramzan Kadõrov]] poolt järgitav sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga [[panislamism]]i ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse [[džihaad]]i levitamist.
 Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt [[1999]]. aastal alustatud sissetungile Venemaa koosseisu kuuluvasse [[Dagestan]], järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeeni suhtelise iseseisvus ning kõrvaldati võimult [[Groznõi]]s [[Aslan Mashadov]].
+Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist [[Ramzan Kadõrov]] ja vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]), kes asusid toetama liitu Venemaaga ning Venemaa tunnistas Kadõrovit Tšetšeenia valitsejana vastutasuks, viimase poolt Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa vastase tegevuse piiramise eest.
 == Piirkonna juhid ==