12 147
muudatust
(toimetusmärge maha, praegu käib kyll) |
(grimmindust parandatud) |
||
'''Muinasjutt''' on [[rahvajutt|rahvajutu]] üks peamisi liike ehk [[žanr]]eid.
Klassikaline
Erinevalt [[müüt|müüdist]] on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta [[loogika]]t, [[loodusseadus]]i ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki [[loodus]]e ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Erinevalt [[muistend]]ist ei pruugi muinasjutt edastada kuulajatele tõeväärtusega informatsiooni.
Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud [[Axel Olrik]]u eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12).
Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: [[imemuinasjutt|ime-]] ehk nõidusmuinasjutud, [[novellilaadne muinasjutt|novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud]], [[legendilaadne muinasjutt|legendilaadsed muinasjutud]] ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti [[Kaval-Ants ja Vanapagan|Kaval-Antsu ja Vanapagana]] lood).
Muinasjutu tavaline põhisüžee
Muinasjutte tunnevad kõik rahvad.{{viita}} Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd".
[[Eesti]] muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad.{{viita}}
[[Kirjanik]]e loodud muinasjutte nimetatakse [[kunstmuinasjutt]]udeks.
|