Flokulatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: be:Флок |
P näide |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon (keemia)|Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav. |
Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon (keemia)|Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav. |
||
Flokulatsiooni kasutatakse näiteks [[veepuhastus]]es. |
|||
== Flokulatsiooni mõjutavad tegurid == |
== Flokulatsiooni mõjutavad tegurid == |
||
Redaktsioon: 19. jaanuar 2011, kell 23:05
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Flokulatsioon (ka helvestamine, helvestumine, helvestus) on sadestuvate osakeste koondumine flokulantide ehk helvestusainete toimel nõrgalt seotud struktuuri.
Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu suspensioon muutub väga viskoosseks ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.
Flokulatsiooni kasutatakse näiteks veepuhastuses.
Flokulatsiooni mõjutavad tegurid
- osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest
- osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.
- kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.