Harilik mandlipuu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
24. rida: | 24. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Harilik mandlipuu''' (''Prunus dulcis'') on [[toompuu]] ''Prunus'' perekonda, [[mandlipuu]]de (''Amygdalus'') alamperekonda, kuuluv [[heitlehisus|heitlehine]] [[viljapuu]]. |
'''Harilik mandlipuu''' (''Prunus dulcis'') on [[toompuu]] (''Prunus'') perekonda, [[mandlipuu]]de (''Amygdalus'') alamperekonda, kuuluv [[heitlehisus|heitlehine]] [[viljapuu]]. |
||
Mandlipuu on erineb teistest ''Prunus'' perekonna liikmeist oma kuiva kestaga [[luuvili|luuviljade]] poolest. Vilja valmides kest lõheneb ja paljastab viljaluu, mis on kerge, urbne ja pehmem kui teistel luuviljadel. Kui ülejäänud luuviljadele on iseloomulik lihakas viljakest ([[kirss]], [[ploom]], [[aprikoos]] jt), mis on saagi söödav osa, siis mandlipuud kasvatatakse aga luuseemne söödava tuuma, mandli pärast. Viljapuuna on ta rohkem võrreldav [[pähklipuu|pähklipuuga]] kui näiteks kirsi- või ploomipuuga. |
Mandlipuu on erineb teistest ''Prunus'' perekonna liikmeist oma kuiva kestaga [[luuvili|luuviljade]] poolest. Vilja valmides kest lõheneb ja paljastab viljaluu, mis on kerge, urbne ja pehmem kui teistel luuviljadel. Kui ülejäänud luuviljadele on iseloomulik lihakas viljakest ([[kirss]], [[ploom]], [[aprikoos]] jt), mis on saagi söödav osa, siis mandlipuud kasvatatakse aga luuseemne söödava tuuma, mandli pärast. Viljapuuna on ta rohkem võrreldav [[pähklipuu|pähklipuuga]] kui näiteks kirsi- või ploomipuuga. |
Redaktsioon: 18. jaanuar 2011, kell 23:30
Harilik mandlipuu | |
---|---|
Harilik mandlipuu valmiva viljaga. Mallorca, Hispaania. | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
Perekond |
Toompuu Prunus |
Alamperekond |
Mandlipuu Amygdalus |
Liik |
Harilik mandlipuu |
Binaarne nimetus | |
Prunus dulcis Mill. | |
Sünonüümid | |
|
Harilik mandlipuu (Prunus dulcis) on toompuu (Prunus) perekonda, mandlipuude (Amygdalus) alamperekonda, kuuluv heitlehine viljapuu.
Mandlipuu on erineb teistest Prunus perekonna liikmeist oma kuiva kestaga luuviljade poolest. Vilja valmides kest lõheneb ja paljastab viljaluu, mis on kerge, urbne ja pehmem kui teistel luuviljadel. Kui ülejäänud luuviljadele on iseloomulik lihakas viljakest (kirss, ploom, aprikoos jt), mis on saagi söödav osa, siis mandlipuud kasvatatakse aga luuseemne söödava tuuma, mandli pärast. Viljapuuna on ta rohkem võrreldav pähklipuuga kui näiteks kirsi- või ploomipuuga.
Välimus
Harilik mandlipuu on 4–10 meetri kõrgune, tüve läbimõõduks kuni 30 cm. Noored võrsed on rohelised, muutudes siis punakaks ja teisel aastal halliks. Õied valged või heleroosad, 3–5 cm läbimõõduga kroonlehti on õies 5, õied asuvad üksikult või paarikaupa ja puhkevad kevadel enne lehtimist.
Harilik mandlipuu hakkab vilja kandma viiendal kasvuaastal. Vili valmib 7–8 kuud pärast õitsemist.
Levila
Mandlipuu on algselt pärit Ees- ja Kesk-Aasiast.
Kasvatamine
Tänapäeval annavad maailma kogutoodangust umbes 85% Itaalia, Hispaania ja Ameerika Ühendriigid[viide?].
Kultiveeritav mandlipuu on umbes sama suur kui õunapuu ja mandliaiad sarnanevad õunaaedadega.
Ajalugu
Hiinas tunti mandlipuud 3000 aastat tagasi, 2500 aastat tagasi Kreekas ning 2100 aastat tagasi hakati teda kasvatama Itaalias.
Hariliku mandlipuu seemne tuum on mandel.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik mandlipuu |