Pealinn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RasmusBE (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P Tühistati kasutaja RasmusBE (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Mjbmrbot.
1. rida: 1. rida:
'''Pealinn''' ehk '''kapital''' on [[asula]], kus asuvad riigi või [[liitriik|liitriigi]] koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks [[Saksamaa]]l [[liidumaa]], [[Šveits]]is [[kanton]]i, [[USA]]-s [[osariik|osariigi]]) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – [[parlament]], [[valitsus]], riigipea (presidendi, [[monarh]]i) [[residents]].
'''Pealinn''' on [[asula]], kus asuvad riigi või [[liitriik|liitriigi]] koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks [[Saksamaa]]l [[liidumaa]], [[Šveits]]is [[kanton]]i, [[USA]]-s [[osariik|osariigi]]) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – [[parlament]], [[valitsus]], riigipea (presidendi, [[monarh]]i) [[residents]].


Riigil võib mitmel moel olla ka mitu pealinna korraga. Näiteks [[Holland]]i ametlik pealinn (''hoofdstad'') on [[Amsterdam]], ent kuninganna residents, riigivõimu- ja valitsusasutused ning enamik saatkondi asuvad [[Haag]]is (''residentiestad''). [[Napoleon]]i ajal tekkis Hollandi Kuningriik, mida valitses [[Louis Bonaparte]]. Ta kindlustus Amsterdamis ning sellest hetkest sai Amsterdamist valitsuse residents ja pealinn. [[1813]] prantslased lahkusid ja [[1815]] sai [[Madalmaad]]e kuningaks [[Willem I]]. Amsterdam jäigi pealinnaks, kuid valitsus läks tagasi Haagi, kus ta varemgi oli olnud.
Riigil võib mitmel moel olla ka mitu pealinna korraga. Näiteks [[Holland]]i ametlik pealinn (''hoofdstad'') on [[Amsterdam]], ent kuninganna residents, riigivõimu- ja valitsusasutused ning enamik saatkondi asuvad [[Haag]]is (''residentiestad''). [[Napoleon]]i ajal tekkis Hollandi Kuningriik, mida valitses [[Louis Bonaparte]]. Ta kindlustus Amsterdamis ning sellest hetkest sai Amsterdamist valitsuse residents ja pealinn. [[1813]] prantslased lahkusid ja [[1815]] sai [[Madalmaad]]e kuningaks [[Willem I]]. Amsterdam jäigi pealinnaks, kuid valitsus läks tagasi Haagi, kus ta varemgi oli olnud.

Redaktsioon: 18. jaanuar 2011, kell 22:08

Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, USA-s osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Riigil võib mitmel moel olla ka mitu pealinna korraga. Näiteks Hollandi ametlik pealinn (hoofdstad) on Amsterdam, ent kuninganna residents, riigivõimu- ja valitsusasutused ning enamik saatkondi asuvad Haagis (residentiestad). Napoleoni ajal tekkis Hollandi Kuningriik, mida valitses Louis Bonaparte. Ta kindlustus Amsterdamis ning sellest hetkest sai Amsterdamist valitsuse residents ja pealinn. 1813 prantslased lahkusid ja 1815 sai Madalmaade kuningaks Willem I. Amsterdam jäigi pealinnaks, kuid valitsus läks tagasi Haagi, kus ta varemgi oli olnud.

Iisraeli riik on oma pealinnaks kuulutanud Jeruusalemma, kuhu on Tel-Avivist kolitud riigivõimu- ja valitsusasutused ning suur osa välisriikide saatkondadest. Et aga Jeruusalemm asub osaliselt väljaspool Iisraeli riigile algselt ettenähtud piire, tunnustab osa riike Iisraeli pealinnana endiselt Tel-Avivi.

Boliivia nominaalne pealinn on Sucre, valitsuse residents on aga La Paz.

Pealinn võib regulaarselt (näiteks hooajaliselt) roteeruda mitme linna vahel. Selline suve- ja talvepealinn on näiteks ja Kashmiril. Briti India asekuninga residents oli talvel Delhi, suvel kõrgemal asuv ning seetõttu jahedam Shimla.

Pealinna funktsioonid võivad olla jagatud mitme linna vahel, millest üks on nominaalne pealinn. Lõuna-Aafrika Vabariigi parlament käib koos Kaplinnas, valitsus asub Pretorias, kõrgemad kohtuorganid asuvad Bloemfonteinis, suurim linn aga on Johannesburg.

Enamikus riikides on pealinnaks suurim linn, kuid mõnes riigis on pealinnaks väiksem linn, millel on geograafiliselt kesksem asend. Näiteks Türgi suurim linn on İstanbul, pealinn aga Ankara. Šveitsi "liidulinn" (Bundesstadt) on Bern, suurim linn aga Zürich. USA pealinn on Washington, suurim linn ("majanduspealinn") aga New York. Mitmed riigid on rajanud pealinna tühjale kohale (näiteks Brasiilia pealinn Brasília).

Mõnes riigis, näiteks Eestis ja Kuubas, elab pealinnas väga suur osa (kuni kolmandik) riigi elanikkonnast.

Eesti pealinn on Tallinn, kus asub riigipea residents, valitsus ja parlament. Kõrgeim kohus (Riigikohus) ja Haridus- ja Teadusministeerium asuvad aga Tartus.

Ülekantud tähenduses tähendab pealinn ka asulat, mis on mingis valdkonnas keskse tähtsusega.

Enne tänapäevaste riikide tekkimist võis "pealinn" ringi rännata koos monarhi liikumisega näiteks seoses sõdade ja mässudega.

Vaata ka