Paradiisilindlased: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Elanus~etwiki (arutelu | kaastöö)
Elanus~etwiki (arutelu | kaastöö)
32. rida: 32. rida:


== Toitumine ==
== Toitumine ==
Paradiisilindaste toit on peamiselt puuviljad ja lülijalgsed. Osade liikide toidus valdavad puuviljad, teistel lülijalgsed.
Paradiisilindaste toiduks on peamiselt puuviljad ja lülijalgsed. Osade liikide toidus valdavad puuviljad, teistel lülijalgsed.


== Kaitse ==
== Kaitse ==

Redaktsioon: 15. jaanuar 2011, kell 13:50

Paradiisilindlased
Viker-paradiisilind
Viker-paradiisilind
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Paradiisilindlased Paradisaeidae

Paradiisilindlased (Paradisaeidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.

Levik

Enamus liike on levinud Uus-Guinea saarel ja selle lähisaartel, mõned liigid ka Maluku saartel ja Austraalia idaosas. Paljudel liikidel on väga piiratud leviala.

Välimus

Paradiisilindlased sarnanevad kehaehituselt varesega ning on vareslaste lähedane sugukond. Nende tiivad on ümarad ja osade liikide isaslindudel heli tekitamise eesmärgil modifitseerunud. Enamusel paradiisilindlaste liikide isastel on mitmekesise kuju ja värvusega ehissuled.

Elupaik

Paradiisilindlased elavad peamiselt troopilistes metsades. Mitut liiki on täheldatud ka mangroovides. Kolmkümmend liiki neljakümnest asustavad kõrgusvahemikku 1000-2000 m. [1]

Pesitsemine

Enamusel paradiisilindlastel on keerulised pulmamängud. Hübriide eri liikide vahel tuleb ette sageli, ning paljusid hübriide on kirjeldatud uue liigina. Paradiisilindlased ehitavad suure ja kausja pesa puu otsa. Kurnas on üks või kaks muna.

Toitumine

Paradiisilindaste toiduks on peamiselt puuviljad ja lülijalgsed. Osade liikide toidus valdavad puuviljad, teistel lülijalgsed.

Kaitse

Paradiisilindlastel on Uus-Guinea põliselanike kultuuris oluline osa.

Liigid

Viited

  1. Heads, M (2001). "Birds of paradise, biogeography and ecology in New Guinea: a review". Journal of Biogeography. 28 (7): 893–925. DOI:10.1111/j.1365-2699.2001.00600.x.