Paradiisilindlased: erinevus redaktsioonide vahel
| 29. rida: | 29. rida: | ||
Paradiisilindlaste pesad on suured ja kausjad. Kurnas on üks või kaks muna. |
Paradiisilindlaste pesad on suured ja kausjad. Kurnas on üks või kaks muna. |
||
== Toitumine == |
== Toitumine == |
||
Paradiisilindaste toit on peamiselt puuviljad ja lülijalgsed. Osade liikide toidus valdavad puuviljad, teistel lülijalgsed. |
|||
Toituvad puuviljadest ja selgrootutest. |
|||
== Kaitse == |
== Kaitse == |
||
Redaktsioon: 15. jaanuar 2011, kell 13:30
| Paradiisilindlased | |
|---|---|
 Viker-paradiisilind | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Paradiisilindlased Paradisaeidae |
Paradiisilindlased (Paradisaeidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.
Levik
Enamus liike on levinud Uus-Guinea saarel ja selle lähisaartel, mõned liigid ka Maluku saartel ja Austraalia idaosas. Paljudel liikidel on väga piiratud leviala.
Välimus
Paradiisilindlased sarnanevad kehaehituselt varesega ning on vareslaste lähedane sugukond. Nende tiivad on ümarad ja osade liikide isaslindudel heli tekitamise eesmärgil modifitseerunud. Enamusel paradiisilindlaste liikide isastel on mitmekesise kuju ja värvusega ehissuled.
Elupaik
Paradiisilindlased elavad peamiselt troopilistes metsades. Mitut liiki on täheldatud ka mangroovides. Kolmkümmend liiki neljakümnest asustavad kõrgusvahemikku 1000-2000 m. [1]
Pesitsemine
Paradiisilindlaste pesad on suured ja kausjad. Kurnas on üks või kaks muna.
Toitumine
Paradiisilindaste toit on peamiselt puuviljad ja lülijalgsed. Osade liikide toidus valdavad puuviljad, teistel lülijalgsed.
Kaitse
Liigid
- Astrapia mayeri (paelsaba-paradiisilind)
- Astrapia nigra
- Astrapia rothschildi (laisaba-paradiisilind)
- Astrapia splendidissima (pugalsaba-paradiisilind)
- Astrapia stephaniae (talbsaba-paradiisilind)
- Cicinnurus magnificus, Diphyllodes magnificus (kuld-paradiisilind)
- Cicinnurus regius (karmiin-paradiisilind)
- Cicinnurus respublica, Diphyllodes respublica (viker-paradiisilind)
- Drepanornis albertisii, Epimachus albertisi (leetsaba-paradiisilind)
- Drepanornis bruijnii, Epimachus bruijnii (vandelnokk-paradiisilind)
- Epimachus fastuosus (händ-paradiisilind)
- Epimachus meyeri, Drepanornis albertisi (mõõksaba-paradiisilind)
- Lophorina superba (hõlmik-paradiisilind)
- Lycocorax pyrrhopterus (paradiisivares)
- Manucodia ater
- Manucodia chalybatus, Manucodia chalybata
- Manucodia comrii (suur-paradiisihakk)
- Manucodia jobiensis
- Manucodia keraudrenii, Phonygammus keraudrenii (krae-paradiisihakk)
- Paradigalla brevicauda (töbi-paradiisilind)
- Paradigalla carunculata (lauk-paradiisilind)
- Paradisaea apoda
- Paradisaea decora
- Paradisaea guilielmi
- Paradisaea minor
- Paradisaea raggiana (kuning-paradiisilind)
- Paradisaea rubra (punasaba-paradiisilind)
- Paradisaea rudolphi (sini-paradiisilind)
- Parotia berlepschi, Parotia carolae berlepschi (foja paradiisilind)
- Parotia carolae (tanu-paradiisilind)
- Parotia lawesii (hõbelaup-paradiisilind)
- Parotia lawesii helenae, Parotia helenae
- Parotia sefilata
- Parotia wahnesi
- Pteridophora alberti (lint-paradiisilind)
- Ptiloris magnificus (safiir-paradiisilind)
- Ptiloris magnificus intercedens, Ptiloris intercedens
- Ptiloris paradiseus (lõuna-paradiisilind)
- Ptiloris victoriae (queenslandi paradiisilind)
- Seleucidis melanoleucus, Seleucidis melanoleuca (puhv-paradiisilind)
- Semioptera wallacii, Semioptera wallacei (paeltiib-paradiisilind)
Viited
- Loomade elu 6. kd, lk 426-427
- ↑ Heads, M (2001). "Birds of paradise, biogeography and ecology in New Guinea: a review". Journal of Biogeography. 28 (7): 893–925. DOI:10.1111/j.1365-2699.2001.00600.x.