Paradiisilindlased: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 90.191.215.53 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres.
Elanus~etwiki (arutelu | kaastöö)
15. rida: 15. rida:
'''Paradiisilindlased''' (''Paradisaeidae'') on [[värvulised|värvuliste]] sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.
'''Paradiisilindlased''' (''Paradisaeidae'') on [[värvulised|värvuliste]] sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.
== Levik ==
== Levik ==
Enamus liike on levinud [[Uus-Guinea]] saarel ja selle lähisaartel, mõned liigid ka [[Austraalia]] idaosas.
Enamus liike on levinud [[Uus-Guinea]] saarel ja selle lähisaartel, mõned liigid ka [[Maluku saared|Maluku saartel]] ja [[Austraalia]] idaosas.
Paljudel liikidel on väga piiratud leviala.
Paljudel liikidel on väga piiratud leviala.

== Elupaik ==
== Elupaik ==
Paradiisilindlased elavad peamiselt troopilistes metsades. Mitut liiki on täheldatud ka [[mangroov]]ides.
Paradiisilindlased elavad peamiselt troopilistes metsades. Mitut liiki on täheldatud ka [[mangroov]]ides.

Redaktsioon: 15. jaanuar 2011, kell 12:58

Paradiisilindlased
Viker-paradiisilind
Viker-paradiisilind
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Paradiisilindlased Paradisaeidae

Paradiisilindlased (Paradisaeidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.

Levik

Enamus liike on levinud Uus-Guinea saarel ja selle lähisaartel, mõned liigid ka Maluku saartel ja Austraalia idaosas. Paljudel liikidel on väga piiratud leviala.

Elupaik

Paradiisilindlased elavad peamiselt troopilistes metsades. Mitut liiki on täheldatud ka mangroovides. Kolmkümmend liiki neljakümnest asustavad kõrgusvahemikku 1000-2000 m. [1]

Pesitsemine

Paradiisilindlaste pesad on suured ja kausjad. Kurnas on üks või kaks muna.

Toitumine

Toituvad puuviljadest ja selgrootutest.

Liigid

Viited

  1. Heads, M (2001). "Birds of paradise, biogeography and ecology in New Guinea: a review". Journal of Biogeography. 28 (7): 893–925. DOI:10.1111/j.1365-2699.2001.00600.x.