Tallinn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Fossiili (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
85. rida: 85. rida:
[[Kategooria:Harju maakond]]
[[Kategooria:Harju maakond]]
[[Kategooria:Tallinn| Tallinn]]
[[Kategooria:Tallinn| Tallinn]]
[[Kategooria:Euroopa pealinnad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]


[[ar:تالين]]
[[ar:تالين]]

Redaktsioon: 31. märts 2006, kell 16:15

Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etättwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas:

ENEKE

Tallinn

Pindala 159 km²
Elanikke 403 505 (1.01.2006)

Koordinaadid 59° 26′ N, 24° 45′ E

Tallinn on Eesti pealinn, asub Eesti põhjarannikul, Soome lahe kaldal. Ta kuulub Harju maakonda ning on selle halduskeskus.

Tallinna Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 59º26'14" N, 24º44'43" E.

2006. aasta 1. jaanuari seisuga on Tallinnas 403 505 registreeritud elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala Tallinna lahe lõunarannikul. Linna piires paiknevad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

Tallinna linnaosad ja asumid

Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks: Haabersti linnaosa, Tallinna Kesklinn, Kristiine linnaosa, Lasnamäe linnaosa, Mustamäe linnaosa, Nõmme linnaosa, Pirita linnaosa ja Põhja-Tallinn.

Tallinna vanalinn koosneb läänepoolsest paesel kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Vanalinna ümbritseb kunagiste linnakindlustuste ja vallikraavide kohale rajatud parkide ja puiesteede vöönd.

Kesklinnast läänekaartes asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asumid, neist kaugemal samanimelistel poolsaartel Paljassaare ja Kopli, Harku järve ääres Väike-Õismäe ning kunagise Kadaka küla maal Mustamäe. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinnaosa, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt. paikkondi.

Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna kauneimaid parke Kadriorg. Paekalda peal on Ülemiste ja Lasnamäe. Kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aianduspiirkonnaga.

Rahvastik

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal 179 000. Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn 1918. aastast.

1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.

Nõukogude okupatsiooniperioodil 1944-1991 toimunud venestamispoliitika käigus asustati Tallinnasse uusrajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt Venemaalt pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega 39 056 (9,7%).

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ning Harjumaal rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

Fail:Tallin suur1 vaade.png
Tallinna punased katused

Ajalugu

Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindaniseks. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Siis ehitati kivilinnus ja võõramaalased hakkasid seda Rävala maakonna järgi nimetama Revaliks. Üle Soome lahe Turusse ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud maarahvas võttis kaasa vallutuseelse nime, mis kõlas kui Kesoniemi. Arvatavasti samal ajal tuli käibele ka eestikeelne nimi Tallinn(a), mis võis algselt tähendada Taani linna.

Tallinna vanalinn

Toompea jalamile tekkinud linn sai 1248 linnaõiguse ja arenes Hansa Liidu liikmena üheks Läänemere suuremaks kaubalinnaks: 16. sajandi keskel oli seal arvatavasti 7000–8000 elanikku. Kuigi Tallinn allus 12191227 ning 12381346 Taani kuningale ja 13471561 Liivi ordumeistrile (13461347 kuulus linn Saksa ordule), toimis ta tegelikult iseseisvana. 15611710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale.

Vene võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu pealinn. Kaubandus kahanes algul Peterburi tähtsuse kasvades, kuid hakkas 19. sajandi II poolel taastuma. Seda soodustas 1870 avatud Balti raudtee. Ehitati vabrikuid.

Tallinna arhitektuurimälestised

Tallinn
Fail:Tallinn pisike1.png
Tallinn, vaade Oleviste kiriku tornile

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann. All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna väärtuslikem gooti stiilis hoonestus. Säilinud on Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. 19. sajandil ehitati palju keskaegsete elamute fassaade klassitsistlikuks. Renessanss-stiili esindab näiteks Mustpeade Vennaskonna hoone fassaad, barokkstiili Kadrioru loss.

20. sajandi algusest väärivad tähelepanu rahvusromantilised elamud (arhitekt Karl Burman) ja muud ehitised, näiteks Eesti Draamateater. 1930. aastatel ehitati funktsionalistlikku stiili esindushooneid, elamuid ja koolimaju (Herbert Johanson, Edgar-Johan Kuusik, Elmar Lohk ja teised).

Vaata ka

Välislingid