Tallinna lennujaam: erinevus redaktsioonide vahel
Suursaadik (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Suursaadik (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
26. rida: | 26. rida: | ||
| rada3_laius = |
| rada3_laius = |
||
| rada3_kate = |
| rada3_kate = |
||
| reisijaid = 1 |
| reisijaid = 1 384 831 |
||
| reisijaid_aasta = |
| reisijaid_aasta = 2010 <!--mis aasta kohta reisijate arvu statistika on--> |
||
| riigisisesed_reisijad = |
| riigisisesed_reisijad = 25 179 |
||
| sise_aasta = |
| sise_aasta = 2010 |
||
| rahvusvahelised_reisijad = 1 |
| rahvusvahelised_reisijad = 1 359 652 |
||
| vahe_aasta = |
| vahe_aasta = 2010 |
||
}} |
}} |
||
'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' ([[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''TLL''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''EETN''') on [[Eesti]] peamine rahvusvaheline lennujaam ja rahvusliku lennufirma [[Estonian Air]] baasjaam. |
'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' ([[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''TLL''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''EETN''') on [[Eesti]] peamine rahvusvaheline lennujaam ja rahvusliku lennufirma [[Estonian Air]] baasjaam. |
||
107. rida: | 107. rida: | ||
|[[Norwegian Air Shuttle]]||[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo]]||Rahvusvaheline||[[Boeing 737|Boeing 737-300/800]]|| |
|[[Norwegian Air Shuttle]]||[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo]]||Rahvusvaheline||[[Boeing 737|Boeing 737-300/800]]|| |
||
|- |
|- |
||
|[[Ryanair]]||[[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam|Barcelona]] (alustab 28. märtsist) (uus sihtpunkt), [[Bremeni lennujaam|Bremen]] (alustab 1. märtsist) (uus sihtpunkt), [[Dublini lennujaam|Dublin]], [[Düsseldorfi Weeze lennujaam|Düsseldorf]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]] |
|[[Ryanair]]||[[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam|Barcelona]] (alustab 28. märtsist) (uus sihtpunkt), [[Bremeni lennujaam|Bremen]] (alustab 1. märtsist) (uus sihtpunkt), [[Dublini lennujaam|Dublin]], [[Düsseldorfi Weeze lennujaam|Düsseldorf]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London]], [[Milano Orio al Serio lennujaam|Milano]], [[Nottinghami East Midlandsi lennujaam|Nottingham]] (alustab 28. märtsist) (uus sihtpunkt), [[Oslo Rygge Mossi lennujaam|Oslo]] ja [[Stockholmi Skavsta lennujaam|Stockholm]]||Rahvusvaheline||[[Boeing 737|Boeing 737-800]]|| |
||
|- |
|- |
||
|[[Wind Jet]]||[[Forlì lennujaam|Forlì]] (suvehooaeg)||Rahvusvaheline||[[Airbus A320|Airbus A319]]|| |
|[[Wind Jet]]||[[Forlì lennujaam|Forlì]] (suvehooaeg)||Rahvusvaheline||[[Airbus A320|Airbus A319]]|| |
||
191. rida: | 191. rida: | ||
! 2009 |
! 2009 |
||
| 1 346 236 || 32 572 || 21 001 |
| 1 346 236 || 32 572 || 21 001 |
||
|- |
|||
! 2010 |
|||
| 1 384 831 || 33 584 || 11 960 |
|||
|} |
|} |
||
Redaktsioon: 10. jaanuar 2011, kell 21:31
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lennart Meri Tallinna lennujaam | |||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Estonian Airi Boeing 737-500 Tallinna lennujaama väravas | |||||||||
IATA: TLL – ICAO: EETN | |||||||||
Üldandmed | |||||||||
Tüüp | tsiviillennuväli | ||||||||
Valdaja | kuulub 100% Eesti Vabariigile | ||||||||
Asukoht | Tallinn | ||||||||
Avati | 20. september 1936 | ||||||||
Üldkõrgus | 40 m | ||||||||
Koordinaadid |
<span title="Lennart Meri Tallinna lennujaam">59° 24′ 59″ N, 24° 47′ 57″ E | ||||||||
Lennurajad | |||||||||
| |||||||||
Reisijaid | |||||||||
Rahvusvahelised (2010) | 1 359 652 | ||||||||
Riigisisesed (2010) | 25 179 | ||||||||
Kokku (2010) | 1 384 831 |
Lennart Meri Tallinna lennujaam (IATA: TLL, ICAO: EETN) on Eesti peamine rahvusvaheline lennujaam ja rahvusliku lennufirma Estonian Air baasjaam.
Lennujaamal on üks 3070 meetri (10 070 jala) pikkune ja 45 meetri laiune asfalt-betoonkattega maandumis- ja hoovõturada suunaga 08/26, neli ruleerimisrada ja seitse terminaliväravat. Stardiks eelistatakse võimalusel rada 08, maandumiseks rada 26.
Lennujaama haldab AS Tallinna Lennujaam, mis kuulub 100% Eesti Vabariigile.
Ajalugu
Tallinna lennujaam Ülemistel avati ametlikult 20. septembril 1936, kuigi see oli olnud kasutusel juba enne ametlikku avamist. Enne Teist maailmasõda sooritasid Tallinna lennujaamast regulaarseid rahvusvahelisi lende teiste hulgas Lufthansa, LOT ja Soome firma Aero (praegune Finnair).
Aastatel 1945–1989 oli ainuke Tallinna lennujaama kasutav lennukompanii Aeroflot. 1962. aastal väljus Tallinnast esimene reis reaktiivlennukiga Tu-124. Uue terminali hoone ehitamine lõpetati 1970. aastal, kui valmis ka pikendatud rada. Esimene välisriigi lennufirma, kes alustas regulaarlende Tallinnast pärast Teist maailmasõda, oli sügisel 1989 SAS. Terminali renoveeritud hoone avati 10. detsembril 1999 ja oluliselt laiendatuna 2008. aastal.
Lennujaamale anti endise presidendi Lennart Meri nimi 29. märtsil 2009.
- Lennuteenused enne Teist maailmasõda
- 7. veebruaril 1920. aastal avas esimene postilend marsruudil Tallinn–Helsingi–Tallinn (reisijatevedu alates 26. juunist 1923).
- 29. juulil 1921. aastal toimus avalend "Aeronaudi" reisilennuki marsruudil Tallinn–Riia–Tallinn.
- 7. mail 1923. aastal algasid "Aeronaudi" igapäevased reisid marsruudil Tallinn–Riia–Königsberg–Tallinn.
- 15. mail 1923. aastal alustasid "Aeronaudi" lennukid reisijatevedu marsruudil Tallinn–Viljandi–Tartu–Tallinn.
- 7. juunil 1928. aastal toimus avalend marsruudil Tallinn–Leningrad–Tallinn.
- 17. augustil 1932. aastal tegi esimene LOT-i reisilennuk liinil Tallinn–Riia–Varssavi.
1937. aastal lendas Tallinna Lennujaamast 13 336 reisijat. Lennuliinid olid Tallinn–Helsingi, Tallinn–Riia–Varssavi, Tallinn–Riia–Königsberg ja Tallinn–Leningrad.[1]
- Lennuteenused pärast Nõukogude liidu lagunemist
- 25. novembril 1989. aastal avati esimene taasiseseisev lennuliin Tallinn–Stockholm–Tallinn.
- 26. märtsil 1990. aastal taasavati lennuliin Tallinn–Helsingi–Tallinn.
- 3. juulil 1991. aastal avati esimest korda lennuliin Tallinn–Budapest–Tallinn.
- 6. juulil 1991. aastal avati esimest korda lennuliin Tallinn–Frankfurt–Tallinn.
- 5.–25. veebruarni 1992. aastal peatati lennud kütusenappuse tõttu (välja arvatud liinidel Tallinn–Helsingi–Tallinn, Tallinn–Stockholm–Tallinn ja Tallinn–Frankfurt–Tallinn).
- Mais 2000. aastal tegi esimese maandumise Air China suurim reisilennuk Boeing 747.
Uus reisiterminal
Praeguse reisiterminaliga risti asub 19. septembril 2008 avatud uus 200 meetri pikkune ja 27 meetri laiune reisiterminal. Selle avamisega lisandus ligi 13 000 ruutmeetrit uut pinda. Juurde tuli üheksa terminaliväravat ja registreerumisletti; uus süsteem võimaldab ristkasutuses teenindada kõikide lennufirmade kliente. Pärast uue reisiterminali lisandumist suudab lennujaam teenindada eelnevaga võrreldes poole võrra rohkem reisijaid.
Lennuliinid ja sihtpunktid
Lennuliinid | Sihtkohad | Lennujaam | Lennuk | Märkused |
---|---|---|---|---|
Aerosvit Airlines | Kiiev (alustab 27. märtsist 2011) (uus sihtpunkt) | Rahvusvaheline | Embraer ERJ 145 | |
airBaltic | Riia ja Vilnius | Rahvusvaheline | Fokker 50 ja Boeing 737-300/500 | |
Airest | Helsingi | Rahvusvaheline | Let L-410 | Tšarterlennuliin |
Avies | Kärdla | Kodumaine | BAe Jetstream 31 | |
Blue1 | Helsingi (alustab 31. jaanuarist 2011) (uus sihtpunkt) | Rahvusvaheline | ATR 72 | |
City Airline | Göteborg | Rahvusvaheline | Embraer ERJ 135/145 | |
Czech Airlines | Praha | Rahvusvaheline | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 | |
easyJet | London ja Liverpool (26. aprillist 2011) (uus sihtpunkt) | Rahvusvaheline | Airbus A319 | |
Estonian Air | Amsterdam, Brüssel, Kiiev, Kopenhaagen, London, Milano, Moskva, Oslo ja Stockholm Suvehooaeg: Ateena, Barcelona, Dublin, Nice, Pariis ja Rooma |
Rahvusvaheline | Boeing 737-300/500 | |
Estonian Air tütarfirma Estonian Air Regional |
Kuressaare, Peterburi, Stockholm, Tartu (taasalustab otselend 27. veebruarist 2011) ja Vilnius Suvehooaeg: Minsk ja Pärnu |
Kodumaine ja rahvusvaheline | Saab 340 | |
Finnair | Helsingi | Rahvusvaheline | Airbus A319 ja Embraer 170 | Pühapäeviti |
Finncomm Airlines | Helsingi | Rahvusvaheline | ATR 72 | |
Lufthansa | Frankfurt ja München | Rahvusvaheline | Airbus A319 ja Boeing 737-300/500 | |
LOT | Varssavi | Rahvusvaheline | Embraer ERJ 145 ja Embraer 170 | |
Norwegian Air Shuttle | Oslo | Rahvusvaheline | Boeing 737-300/800 | |
Ryanair | Barcelona (alustab 28. märtsist) (uus sihtpunkt), Bremen (alustab 1. märtsist) (uus sihtpunkt), Dublin, Düsseldorf, Edinburgh, London, Milano, Nottingham (alustab 28. märtsist) (uus sihtpunkt), Oslo ja Stockholm | Rahvusvaheline | Boeing 737-800 | |
Wind Jet | Forlì (suvehooaeg) | Rahvusvaheline | Airbus A319 |
Peale lisatud talvine 2010/2011
Endised lennuliinid ja sihtpunktid
- Aero Airlines Helsingi ATR 72 (märts 2002 – 6. jaanuar 2008)
- airBaltic:
- Lappeenranta Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 (12. november 2009 - 26. september 2010)
- Oulu (vahemaandusega Turu) Fokker 50 (13. mai 2010 - 30. september 2010)
- Stockholm Fokker 50 (1. juuni 2010 - 30. september 2010)
- Tampere Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 (31. märts 2010 - 30. september 2010)
- Turu Fokker 50 (1. oktoober 2009 - 30. september)
- Airest Kuressaare BAe Jetstream 31/32 ja Let L-410 (2001 – 30. september 2008)
- Avies Peterburi BAe Jetstream 31/32 (30. detsember 2009 - 27. märts 2010)
- easyJet Berliin Airbus A319 (2006 – 2. november 2008)
- Enimex Kärdla Antonov An-28 (1994 – 2006)
- Estonian Air:
- Berliin Boeing 737-300/500 (19. august 2003 – 8. jaanuar 2007 ja 8. juuni 2009 - 22. september 2010)
- Dubrovnik Boeing 737-300/500 (19. aprill 2006 – 3. oktoober 2009)
- Frankfurt Boeing 737-300/500 (1991 – 11. jaanuar 2009)
- Göteborg Boeing 737-500 (30. august 2004 – 2. märts 2005)
- Hamburg Boeing 737-300/500 (12. mai 1994 – 25. september 2010)
- Helsingi Boeing 737-500, Fokker 50 ja Saab 340 (1991 - 2000) ja (24. september 2007 - 13. november 2009)
- Kärdla (1991)
- Manchester Boeing 737-500 (10. mai 2005 – 29. juuni 2006)
- München Boeing 737-300/500 (15. mai 2004 - 8. aprill 2005 ja 30. märts 2008 - 31. märts 2010)
- Riia Fokker 50 (1996 – 2001)
- Simferopol Boeing 737-300/500 (26. märts 2006 – 27. september 2008)
- Tampere (1995 – 2006)
- Viin Boeing 737-300/500 (4. juuni 2007 – 11. jaanuar 2009)
- KLM
tütarfirma KLM Cityhopper Amsterdam Fokker 70/100 (28. märts 2005 – 3. mai 2009) - flyLAL:
- Palanga Saab 2000 (2006 – 2007)
- Vilnius Boeing 737-500 ja Saab 2000 (2006 – 25. oktoober 2008)
- FlyNordic Kopenhaagen McDonnell Douglas MD-82/MD-83 (2004 – 2005)
- Norwegian Air Shuttle
tütarfirma FlyNordic Stockholm McDonnell Douglas MD-82/MD-83 (2004 – 8. jaanuar 2009) - SAS Stockholm Avro RJ85, Dash 8 Q400 ja Boeing 737-500/600 (1994 – 29. juuni 2008)
- Volareweb.com Milano Airbus A320 (13. mai 2004 – 3. november 2004)
Lennuliikluse stastika
Aasta | Reisijaid kokku | Lennuoperatsioone | Lasti kokku |
---|---|---|---|
1998 | 563 946 | 24 951 | 5 991 |
1999 | 550 747 | 23 590 | 5 326 |
2000 | 559 658 | 23 358 | 4 690 |
2001 | 573 493 | 23 633 | 4 543 |
2002 | 605 697 | 26 226 | 4 292 |
2003 | 715 859 | 25 294 | 5 080 |
2004 | 997 461 | 28 149 | 5 237 |
2005 | 1 401 059 | 33 610 | 9 937 |
2006 | 1 541 832 | 33 989 | 10 361 |
2007 | 1 728 430 | 38 844 | 22 764 |
2008 | 1 811 536 | 41 654 | 41 867 |
2009 | 1 346 236 | 32 572 | 21 001 |
2010 | 1 384 831 | 33 584 | 11 960 |
Viited
- ↑ "Eesti Vabariik 90: Fakte ajakirjandusest (1918–2008)". Äripäev 22.02.2008
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna lennujaam |
- Ametlik koduleht
- AIP Estonia EETN AD 2 Tallinn – informatsioon Eesti AIP'st (.pdf)
- Eesti õhutranspordi infrastruktuur, inglise keeles (.pdf)
- Tanel Veenre "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt". Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
Kirjandus
- 'Lennupäev' rohkete külalistega. Vaba Maa, 21. september 1936, nr. 215, lk. 1.