Ühistupank: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}}{{allikad}} |
{{vikinda}}{{allikad}} |
||
'''Ühistupank''' on ühistulisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]]. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti |
'''Ühistupank''' on ühistulisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]]. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt. |
||
'''Fakte ühistupangandusest:''' |
'''Fakte ühistupangandusest:''' |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
* Ühistupangas on laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama. |
* Ühistupangas on laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama. |
||
* Ühistupank luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. |
* Ühistupank luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. |
||
* USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses |
* USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanduses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.{{lisa viide}} |
||
* Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed |
* Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed |
||
* Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%!{{lisa viide}} |
* Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%!{{lisa viide}} |
Redaktsioon: 10. jaanuar 2011, kell 18:10
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ühistupank on ühistulisel printsiibil tegutsev krediidiasutus. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.
Fakte ühistupangandusest:
- Ühistupank ei taotle kasumit – kasum jagatakse pidevalt liikmetele tagasi.
- Ühistupangas on laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
- Ühistupank luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel.
- USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanduses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.[viide?]
- Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed
- Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%![viide?]
- 2007. aasta kommertspankade kasum Eestis oli 7,4 miljardit krooni, mis viidi riigi majandusest välja ja mis oleks võinud ühistulise panganduse korral lisanduda liikmete arveldusarvetele ja elavadada kohalikku majandust.
- Ühistupank hakkab pakkuma kõiki praegu eksisteerivaid pangateenuseid alates siseriiklikest ja rahvusvahelistest ülekannetest, internetipangast, dokumentaalmaksetest kuni krediit- ja deebetkaartideni välja. Hõlmates seejuures nii laene, hoiuseid kui kõiki muid teenuseid, ka personaalpangandust oma esimestele ning kõige olulisematele klientidele.
- Ühistupangale on Eesti turul ruumi ja selle järele selge vajadus.[viide?]
Vaata ka
Välislingid
- Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008
- Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010