A-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Escarbot (arutelu | kaastöö)
P robot kustutas: id:Retinol
HRoestBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.5) (robot lisas: de:Vitamin A
99. rida: 99. rida:
[[cy:Fitamin A]]
[[cy:Fitamin A]]
[[da:Vitamin A]]
[[da:Vitamin A]]
[[de:Vitamin A]]
[[dv:ވިޓަމިން އޭ]]
[[dv:ވިޓަމިން އޭ]]
[[en:Vitamin A]]
[[en:Vitamin A]]

Redaktsioon: 10. jaanuar 2011, kell 16:54

Retinooli struktuur

A-vitamiin (ehk enimkasutatava komponendi järgi retinool) on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks.

A-vitamiini provitamiinid on beetakaroteen ja mõned karotenoidid.

Avastuslugu

Vitamiinide avastuslugu algab aastaga 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida.

A-vitamiin (Retinool)
Üldandmed
Keemiline valem C20H30O
Molaarmass 286,456 g/mol
Vitamiini omadused
Lahustuvus rasvlahustuv
Soovitatav päevakogus täiskasvanule 900 µg (mehele), 700 µg (naisele)
Maksimaalne päevakogus täiskasvanule 3000 µg
Toimet parandavad
C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped
Vaeguse sümptomid
Üledoosi sümptomid
  • maksakahjustused
  • kuiv nahk
  • juuste väljalangemine
  • loote kahjustused (teratogeenid)
  • pikaajalise üledoosi korral osteoporoos
Parimad allikad
Sisaldus 100 g kohta:[1]

1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A".

Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens.

Avitaminoos

A-vitamiini vaegus ehk avitaminoos mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. Arengumaades jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi Lõuna-Aasias ja Aafrikas. Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.

Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögivilju, puuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi, sest A-vitamiini transportivate proteiinide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti retinooli oksüdeerimiseks retinaaliks. Alatoitlusega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud topeltpime katse Burkina Fasos näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust malaariasse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.

Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis lapse kujunemise ajal tekkinud kahjustused on korvamatud.

Keemiline struktuur ja omadused

A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites retinool, retinaal ja retinoidid.

Viited

  1. ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Vaadatud 04.01.2011.

Välislingid

Mall:Link FA