Analüütiline keemia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
Viimastel aastakümnetel on analüütilises keemias esile tõusnud instrumetaalanalüüsid, kus analüüsid teostatakse keerukate seadmetega. Olulisimad uurimismeetodid on: |
Viimastel aastakümnetel on analüütilises keemias esile tõusnud instrumetaalanalüüsid, kus analüüsid teostatakse keerukate seadmetega. Olulisimad uurimismeetodid on: |
||
*[[spektroskoopia]] |
*[[spektroskoopia]] |
||
*[[kromatograafia]] ( |
*[[kromatograafia]] ([[vedelikukromatograafia|vedeliku-]] ja [[gaasikromatograafia]]) |
||
*[[kapillaarelektroforees]] |
*[[kapillaarelektroforees]] |
||
Redaktsioon: 10. jaanuar 2011, kell 12:51
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb aine koostisosade kvalitatiivse ja kvantitatiivse määramisega. Ehk teisisõnu, milline on aine koostis ning kui palju see sisaldab erinevaid koostisosi. Lisaks sellele uurib analüütiline keemia keemiliste ühendite struktuure.
Tüübid
Analüütiline keemia jaguneb kaheks suuremaks analüüsi alagrupiks, kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks.
- Kvalitatiivne analüüs
- Kvalitatiivne analüüs üritab võimalikult täpselt määrata aine koostisosad või üritab määrata, kas mingi uuritav aine esineb analüüsitavas proovis.
- Kvantitatiivne analüüs
- Kvantitatiivne analüüs üritab võimalikult täpselt määrata otsitava aine kogust analüüsitavas proovis.
Sõltuvalt uuritavatest ainetest saab eristada ka anorgaanilist ja orgaanilist analüüsi.
Meetodid
Viimastel aastakümnetel on analüütilises keemias esile tõusnud instrumetaalanalüüsid, kus analüüsid teostatakse keerukate seadmetega. Olulisimad uurimismeetodid on:
Lisaks neile kuuluvad analüütilise keemia alla lihtsamad traditsioonilised meetodid, näiteks kaalumine, tiitrimine ning proovide hindamine silmaga (kvalitatiivne).