Bakteriofaagid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P + pilt |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Bakteriofaagid''' ehk '''bakteriviirused''' ehk '''faagid''' on [[bakter]]ite [[viirus]]ed. |
'''Bakteriofaagid''' ehk '''bakteriviirused''' ehk '''faagid''' on [[bakter]]ite [[viirus]]ed. |
||
Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm. |
Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused. |
||
Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid ([[nukleoproteiidid|nukleoproteiide]]), mis erinevad [[bakter]]i valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid. |
Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid ([[nukleoproteiidid|nukleoproteiide]]), mis erinevad [[bakter]]i valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid. |
||
Redaktsioon: 8. jaanuar 2011, kell 17:24
Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused.
Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad bakteri valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid.
Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:
- virulentsed faagid – põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
- mõõdukad ehk tempereeritud faagid – algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.