Vanaaeg: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
'''Vanaaeg''' on [[ajalugu|ajalooteaduses]] aeg alates [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõtust kuni [[keskaeg|keskajani]]. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "[[esiaeg]]", millega peetakse silmas aega enne [[riik]]ide teket ja [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõttu. |
'''Vanaaeg''' on [[ajalugu|ajalooteaduses]] aeg alates [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõtust kuni [[keskaeg|keskajani]]. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "[[esiaeg]]", millega peetakse silmas aega enne [[riik]]ide teket ja [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõttu. |
||
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]] hakati sõna antiikaja kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja uusajaks kinnistas |
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]] hakati sõna antiikaja kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja uusajaks kinnistas Saksa ajaloolane [[Cellarius]] [[1702]]. aastal. |
||
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja tsivilisatsioonide (Egiptus, Assüüria, Babüloonia, hetiidid) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks. |
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja tsivilisatsioonide (Egiptus, Assüüria, Babüloonia, hetiidid) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks. |
||
Redaktsioon: 6. jaanuar 2011, kell 20:12
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vanaaeg on ajalooteaduses aeg alates kirja kasutuselevõtust kuni keskajani. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "esiaeg", millega peetakse silmas aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu.
Ajaloolise mõistena võeti sõna kasutusele renessansiajal ja vanaajaks (antiikajaks) nimetati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut[viide?]; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid hakati sõna antiikaja kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja uusajaks kinnistas Saksa ajaloolane Cellarius 1702. aastal.
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja tsivilisatsioonide (Egiptus, Assüüria, Babüloonia, hetiidid) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks.
Eestis vanaaega ei olnud, kuna enne 13. sajandit Eestis riiklikku korraldust polnud.