Vallakool: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Vallakool''' (teiste nimedega: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool) oli [[19. sajand]]i algusest kuni [[1920]]. aastani [[Eesti]]s tegutsenud esimese (madalama) astme talurahvakool, mida peeti ülal [[vallakogukond|vallakogukonna]] kulul. 1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid [[algkool]]ideks. |
|||
'''Vallakool''' oli [[19. sajand]]il ja enne seda [[Eesti]]s tegutsenud [[algharidus]]t andev [[üldhariduskool]] maapiirkonnas. Peale vallakoolide tegutsesid maal ka [[kihelkonnakool]]id ja alates [[1840]]. aastate usuvahetusliikumisest [[õigeusu talurahvakool]]id. |
|||
==Koolide juhtimisorganid== |
|||
Kuigi [[Põhjasõda]] tekitas teatavaid tagasilööke, hakkas alates [[18. sajand]]i teisest poolest edenema Eesti talurahvale [[haridus]]e andmine ja taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale ja seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta [[köster|köstrid]] ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. |
|||
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[Eestimaa_talurahvaseadused|talurahvaseadus]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa_talurahvaseadused|talurahvaseadus]] pani vallakoolide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahvakogukondadele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. [[Saaremaa]]l pidi [[1844]]. aastast alates kooli asutama iga vald, kus oli üle 100 meeshinge. [[Eestimaa kubermang]]u [[1856]]. aasta talurahvaseadus nõudis [[Põhja-Eesti]]sse vallakooli asutamise iga 300 mõlemast soost hinge kohta. |
|||
[[1819. aasta talurahvaseadus]]ega nõuti [[kihelkond]]ades koolide avamist, mida aga igal pool kohe ei täidetud. Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870 kuni 1880. aastateks ja samal ajal kehtesus ka koolikohustuse nõue. |
|||
Pärast koolikorralduse kehtestamist ei määranud kooliasju enam [[Kihelkond|kihelkonna]] koolikomisjon, vaid need määrati [[kuraator]]i poolt väljasaadetud eeskirjadega. Esimesed korraldused saabusid koolidesse [[1887]]. aasta sügisel. Tähelepanu pöörati [[usuõpetus]]e ja [[vene keel]]e õpetamisele. Teatati, et vene keel tuleb vallakoolides õppekeeleks võtta kahe aasta pärast. Selle aja jooksul pidid koolmeistrid vajalikud teadmised omandama ja igas kooli kuus tundi nädalas vene keelt õpetama. |
|||
Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastale allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. Alates [[1838]]. aastast allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond|rüütelkondade]] ja [[konsistoorium]]ide juhtimisele. Kõrgemal tasandil kuulusid talurahvakoolid [[Siseministeerium_(Venemaa_Keisririik)|siseministeeriumi]] haldusalasse. |
|||
| ⚫ | |||
[[1840]]. aastal loodi [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] talurahvakoolide valitsemiseks [[ülemmaakoolivalitsus]] ja igas maakonnas [[kreisi maakoolivalitsus]]. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli [[kihelkonna koolivalitsus]]. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. [[Saaremaa]]l allusid talurahvakoolid alates [[1840]]. aastast [[provintsi koolikolleegium]]. [[Põhja-Eesti]]s loodi [[1856]]. aastal [[Eestimaa kubermang]]u [[ülem-maakoolikomisjon]], [[1875]]. aastal [[kreisi koolikomisjon]]id ja [[1867]]. aastal [[kihelkonna koolikomisjon]]id. |
|||
[[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa rahvahariduse ministeerium]]ile. Alates [[1887]]. aastast hakkas vallakoole maakondades juhtima [[rahvakoolide inspektor]] ja [[kubermang]]udes [[rahvakoolide direktor]].<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 114–116.</ref> |
|||
==Koolide arv== |
|||
Vallakoolide üldarv (koos [[mõisakool]]idega) Eestis oli [[1834]]. aastal 580, [[1852]]. aastal 784 ja [[1887]]. aastal 1238. Alates 1880. aastate lõpust hakkas vallakoolide arv vähenema. [[1911]]. aasta [[Ülevenemaaline algkoolide loendus|ülevenemaalise algkoolide loenduse]] andmeil oli Eestis 965 vallakooli 33232 õpilasega.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 116.</ref> |
|||
==Õppeaeg== |
|||
Laste [[koolikohustus]] algas kümnendast eluaastast. Koolis käies või koduõpetuse teel tuli omandada lugemisoskus ja [[katekismus]]e tundmine. Koolitööd ja koduõpetust kontrollis kirikuõpetaja. Alates [[19. sajand]]i viimasest veerandist oli vallakool üheklassiline ja kolme jaoga, õppetöö pidi kestma kolm talve ja oli 10–13 aasta vanustele lastele kohustuslik. |
|||
Vallakooli lõpetamine andis õiguse õpingute jätkamiseks [[luteri usu kihelkonnakool]]is või mõnes muus teise astme koolis. Kes õpinguid ei jätkanud, pidid kuni leeriminekuni käima kord kuus [[vahekool]]is õpitut kordamas.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref> |
|||
==Õppeained== |
|||
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide [[õppekava]]s lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli õppekeeleks eesti keel. Edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a. emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid eestikeelset õppetööd.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref> |
|||
==Kirjandus== |
|||
*Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999. |
|||
*Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Peatoimetaja F. Eisen, tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989. |
|||
*Elango, A., Laul, E., Liim, A., Sirk, V. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus, 2010. |
|||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
| ⚫ | |||
*[http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/vallakoolid_i.htm Vallakoolid]. Miksike |
*[http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/vallakoolid_i.htm Vallakoolid]. Miksike |
||
Redaktsioon: 5. jaanuar 2011, kell 15:50
Vallakool (teiste nimedega: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920. aastani Eestis tegutsenud esimese (madalama) astme talurahvakool, mida peeti ülal vallakogukonna kulul. 1920. aasta "Avalikkude algkoolide seadusega" muudeti vallakoolid algkoolideks.
Koolide juhtimisorganid
Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus ja Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadus pani vallakoolide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahvakogukondadele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. Saaremaal pidi 1844. aastast alates kooli asutama iga vald, kus oli üle 100 meeshinge. Eestimaa kubermangu 1856. aasta talurahvaseadus nõudis Põhja-Eestisse vallakooli asutamise iga 300 mõlemast soost hinge kohta.
Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja Lõuna-Eestis 1850. aastatel ja Põhja-Eestis 1870. aastatel. Kuni 1838. aastale allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt Tartu õpperingkonna kuraatorile. Alates 1838. aastast allutati kõik talurahvakoolid rüütelkondade ja konsistooriumide juhtimisele. Kõrgemal tasandil kuulusid talurahvakoolid siseministeeriumi haldusalasse.
1840. aastal loodi Liivimaal talurahvakoolide valitsemiseks ülemmaakoolivalitsus ja igas maakonnas kreisi maakoolivalitsus. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli kihelkonna koolivalitsus. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. Saaremaal allusid talurahvakoolid alates 1840. aastast provintsi koolikolleegium. Põhja-Eestis loodi 1856. aastal Eestimaa kubermangu ülem-maakoolikomisjon, 1875. aastal kreisi koolikomisjonid ja 1867. aastal kihelkonna koolikomisjonid.
Venestamise käigus allutati vallakoolid alates 1885. aastast Venemaa rahvahariduse ministeeriumile. Alates 1887. aastast hakkas vallakoole maakondades juhtima rahvakoolide inspektor ja kubermangudes rahvakoolide direktor.[1]
Koolide arv
Vallakoolide üldarv (koos mõisakoolidega) Eestis oli 1834. aastal 580, 1852. aastal 784 ja 1887. aastal 1238. Alates 1880. aastate lõpust hakkas vallakoolide arv vähenema. 1911. aasta ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil oli Eestis 965 vallakooli 33232 õpilasega.[2]
Õppeaeg
Laste koolikohustus algas kümnendast eluaastast. Koolis käies või koduõpetuse teel tuli omandada lugemisoskus ja katekismuse tundmine. Koolitööd ja koduõpetust kontrollis kirikuõpetaja. Alates 19. sajandi viimasest veerandist oli vallakool üheklassiline ja kolme jaoga, õppetöö pidi kestma kolm talve ja oli 10–13 aasta vanustele lastele kohustuslik.
Vallakooli lõpetamine andis õiguse õpingute jätkamiseks luteri usu kihelkonnakoolis või mõnes muus teise astme koolis. Kes õpinguid ei jätkanud, pidid kuni leeriminekuni käima kord kuus vahekoolis õpitut kordamas.[3]
Õppeained
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide õppekavas lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni venestamisreformideni oli õppekeeleks eesti keel. Edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a. emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. 1917. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid eestikeelset õppetööd.[4]
Kirjandus
- Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999.
- Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Peatoimetaja F. Eisen, tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989.
- Elango, A., Laul, E., Liim, A., Sirk, V. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus, 2010.
Viited
- ↑ Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 114–116.
- ↑ Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 116.
- ↑ Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.
- ↑ Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.