Olümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
'''Olümpiamängude''' elustamise idee pärineb [[Prantsusmaa]]lt, suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku [[Kreeka]]s. |
'''Olümpiamängude''' elustamise idee pärineb [[Prantsusmaa]]lt, suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku [[Kreeka]]s. |
||
Ajavahemikus |
Ajavahemikus 1859–1889 korraldati [[Ateena]]s [[antiikolümpiamängud]]e eeskujul mitu korda spordipidustusi. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. |
||
19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|rahvusvaheliste spordiföderatsioonide]] asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. [[1889]]. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse [[pedagoog]]ile parun [[Pierre de Coubertin]]ile ( |
19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|rahvusvaheliste spordiföderatsioonide]] asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. [[1889]]. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse [[pedagoog]]ile parun [[Pierre de Coubertin]]ile (1863–1937) ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. |
||
Kongress sai teoks [[Pariis]]is[[ 1894]]. aasta [[16. juuni|16]]. |
Kongress sai teoks [[Pariis]]is[[ 1894]]. aasta [[16. juuni|16]].–[[24. juuni]]s. Seda nimetetakse tagantjärele I [[olümpiakongress]]iks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, [[Kreeka]], [[Itaalia]], [[Venemaa]], [[Rootsi]], [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hispaania]] ja [[Belgia]]. |
||
Põhiettekandega esines |
Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud [[1896]]. aastal Kreekas. |
||
Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati [[rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik [[Demetrios Vikelas]] ( |
Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati [[rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik [[Demetrios Vikelas]] (1835–1908) ja peasekretäriks P. de Coubertin. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
*[[Eriolümpiamängud]] |
*[[Eriolümpiamängud]] |
||
[[ |
[[Kategooria:Olümpiamängud|*Olümpiamängud]] |
||
Redaktsioon: 28. märts 2006, kell 13:44
Olümpiamängud on kas
Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt, suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Kreekas.
Ajavahemikus 1859–1889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda spordipidustusi. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased.
19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile (1863–1937) ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress sai teoks Pariisis1894. aasta 16.–24. juunis. Seda nimetetakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa, Rootsi, USA, Suurbritannia, Hispaania ja Belgia.
Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas.
Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati ROK. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas (1835–1908) ja peasekretäriks P. de Coubertin.