Lõuna-Korea: erinevus redaktsioonide vahel

	대한민국; 大韓民國; Daehan Mingeuk; Lõuna-Korea
	Lõuna-Korea lipp Lõuna-Korea vapp
Riigihümn	Aegukga
Pealinn	Seoul
Pindala	98 480 km²
Riigikeel	korea
Rahvaarv	49 773 145 (2009)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President	Lee Myung-bak
Peaminister	Kim Hwang-sik
Iseseisvus	15. augustil 1948
SKT	1530,751 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	29 742 $ (2017)
Rahaühik	vonn
Ajavöönd	maailmaaeg +9
Tippdomeen	.kr
ROK-i kood	KOR
Telefonikood	82

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 30. detsember 2010, kell 00:14

Korea Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimi Lõuna-Korea; korea keeles Daehan Min-geuk (대한민국; 大韓民國)) (koreakeelne mitteametlik nimi on Hangeuk, 한국; 韓國) on riik Kaug-Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.

Lõuna-Korea pindala on 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 km².

Maismaapiir (238 km) on Lõuna-Koreal ainult põhjast Põhja-Koreaga, koos millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.

Nimi

Riigi koreakeelne nimi tähendab 'Suur Hani Vabariik' ning selle aluseks on võetud Korea ametlik nimi 1890. aastatest Jaapani okupatsioonini Koreas Daehan Jeguk (대한제국; 大韓帝國; 'Suur Hani Impeerium'). Lõuna-Koread nimetatakse riigis endas tavaliselt Namhan (남한; 南韓; 'Lõuna-Han') ja Põhja-Koreas Namchosŏn (남조선; 南朝鮮; 'Lõuna-Chosŏn' (McCune-Reischaueri transkriptsioon) / 'Lõuna-Joseon' (Korea uus omaladina)).

Loodus

Pinnamood

Kliima

Lõuna-Koreas on niiske mandriline niiske lähistroopiline kliima, mida mõjutavad mussoonid. Suvel on lühike vihmahooaeg nimega jangma, mis algab juuni lõpus ja kestab juuli lõpuni. Talvel langeb temperatuur enamjaolt -7...-1 °C-ni, kuid olla võib ka palju külmem. Tavaline augustikuu temperatuur on +22...+30 °C.

Jõed

Järved

Mullad

Taimestik

Loomastik

Keskkonnaohud

Riik

Pealinn

Lõuna-Korea pealinn on Seoul (서울), mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km.

Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist plaanitakse 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit.

Riigivõimuasutuste üleviimine ei alga enne 2012. aastat. Uude linna viiakse üle valitsusasutused, võib-olla ka parlament ja ülemkohus.

Riigikord

Lõuna-Korea on vabariik (Korea Vabariik).

Sümbolid ja tähised

Lõuna-Korea sümbolid on lipp, vapp, hümn ja Aegukga.

Lõuna-Korea rahvuspüha, Vabastuspäev, on 15. augustil (1945).

Lõuna-Korea tippdomeen on .kr.

Telefonitsi helistades on Lõuna-Korea maakood 82.

Haldusjaotus

Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused on provintsid (ainsuses 도; do) ja provintsi õigusega linnad (ainsuses 광역시; gwangyok-si). Mõlemad jagunevad omakorda gunideks (ainsuses 군) ja eupideks (ainsuses 읍), mis on linnadest väiksemad haldusüksused. Linnad koosnevad linnaosadest ehk dongidest (ainsuses 동).

Ajavöönd

Lõuna-Korea ajavöönd on maailmaaeg + 9 tundi.

Vaata ka

Rahvastik

Lõuna-Korea rahvaarv oli 2003. aastal 48 289 037. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. Sellega on Lõuna-Korea maailma riikide seas 24. kohal Itaalia ja Ukraina vahel.

Keskmine eluiga on 77,23 aastat.

Lõuna-Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.

Kristlasi on 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%.

Majandus

Lõuna-Korea rahaühik on Lõuna-Korea vonn (KRW) (훤). 1 USA dollar maksis 2002. aastal 1251,09 vonni.

Riigieelarve maht on 118,1 miljardit dollarit.

Põllumajandus

Peamiselt kasvatatakse riisi ja muid teravilju, mida on hea käsitsi korjata.

Maavarad

Maavaradena leidub Lõuna-Koreas rauamaaki ja põhjaosas ka vaske.

Väliskaubandus

Lõuna-Korea tähtsaimad ekspordiartiklid (2001. aasta seisuga) on järgmised:

autod: maht 12,029 miljonit USA dollarit, sellest 50% USA-sse ja 5% Kanadasse
elektroonika: 11,239 miljonit dollarit, sellest USA-sse 20% ja Jaapanisse 15%
laevad: 8,168 miljonit dollarit, sellest Panamasse 19% ja Saksamaale 12%
naftasaadused: 7,737 miljonit dollarit, sellest Jaapanisse 40% ja Hiinasse 20%
televisooniseadmed: 7,648 miljonit dollarit, sellest USA-sse 46% ja Hongkongi 10%

Lõuna-Korea tähtsaimad impordiartiklid (2001. aasta seisuga) on järgmised:

toornafta: 21,368 miljonit dollarit, sellest Saudi Araabiast 31% ja Araabia Ühendemiraatidest 16%
elektroonika: 13,512 miljonit dollarit, sellest USA-st 30% ja Jaapanist 20%
maagaas: 5,237 miljonit dollarit, sellest Katarist 26% ja Omaanist 19%
naftasaadused: 4,650 miljonit dollarit, sellest Araabia Ühendemiraatidest 20% ja Kuveidist 13%
automaatika ja optika: 3,040 miljonit dollarit, sellest USA-st 21% ja Jaapanist 15%

Tööstus

Transport

Side

Ajakirjandus

Haridus

Korea koolides kestavad tunnid tööpäeviti tavaliselt kella üheksast hommikul kuni kella kolmeni. Laupäeval on tunnid kella kaheteistkümneni. Koolis käiakse aasta läbi, on vaid kaks kuuajalist vaheaega, üks suvel ja teine talvel.

Pärast koolipäeva lõppu lähevad mõned õpilased tunniks-paariks veel eraakadeemiasse (학원; hak'won), söövad siis kodus lõunat ja on pärast seda veel kella kümneni koolis. Nii valmistuvad nad kolledžisse sisseastumiseks vajalikuks lõpueksamiks (입학시험; iphak´siham). See raske test püütakse sooritada võimalikult hästi. Nii mõnedki ei pea pingele vastu ja katkestavad õpingud. Tuleb ette, et õpilased jäävad tunni ajal kurnatusest magama. Õpetajad ei näe selles probleemi, vaid omistavad lihtsalt õpilasele soovi eksamil läbi kukkuda.

Üliõpilaste seas on väga populaarne olla kõrgkooli elus aktiivne. Tudengid on poliitilises küsimustes väga protestivalmis. Suurlinnades Seoulis, Busanis ja Daegus ei ole harulduseks suured tänavarahutused. Kõige rohkem protestitakse riigis viibivate USA vägede vastu. Igal laupäeval on politsei avaliku korra eriüksused tegutsemisvalmis. Rääkides lähemalt kehalise kasvatuse tunnist, valitseb seal sõjaväeline kord, on juhtumeid, kus õpetaja on õpilasi vägivaldselt karistanud.

Sõjavägi

Sõjaväkke minnakse kohe peale keskhariduse omandamist ja sõjavägi kestab 2 aastat, sõjaväes õpetatakse neile Korea võitluskunsti Taekwon-do'd ja muid enesekaitsevõtteid.