Saksa ordu kõrgmeister: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Saksa ordu kõrgmeister''' (saksa keeles ''Hochmeister'') on Saksa ordu kõrgeim ametnik. Kõrgmeister on ordu juht, kelle valib generaalkapiitel. Teistes vaimulikes rü...' |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Coat of arms of the Teutonic Order.png|thumb|Saksa ordu kõrgmeistri vapp]] |
|||
'''Saksa ordu kõrgmeister''' ([[saksa keel]]es ''Hochmeister'') on [[Saksa ordu]] kõrgeim ametnik. |
'''Saksa ordu kõrgmeister''' ([[saksa keel]]es ''Hochmeister'') on [[Saksa ordu]] kõrgeim ametnik. |
||
Redaktsioon: 27. detsember 2010, kell 22:38
Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Kõrgmeister on ordu juht, kelle valib generaalkapiitel. Teistes vaimulikes rüütliordudes nimetatakse sellist ametnikku suurmeistriks (magister generalis). Saksa ordu puhul on ladinakeelne nimetus sama, kuid teistes keeltes on juurdunud saksakeelse Hochmeisteri tõlge.
Esimest Saksa ordu meistrit on nimetatud 1199. aastal, enne seda olid ametis hospidalivennaskonna ülemad. Nimetus kõrgmeister juurdus eelkõige Hermann von Salza pikal ametiajal (1209–1239). 1525. aasta järel, kui kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern ordu peamised valdused Preisimaal sekulariseeris, võttis Saksa meister Walter von Cronberg enda nimetuseks 'kõrgmeistrikoha administraator', mistõttu aastatel 1530–1929 nimetati ordujuhte kõrg- ja Saksa meistriteks (Hoch- und Deutschmeister).
1929. aastal muutus Saksa ordu sõjalisest rüütliordust puhtalt vaimulikuks. Alates sellest ajast on kõrgmeistri ametnikoht olnud eelkõige kõrgvaimuliku oma, lisaks orduvendadele on ta ka Saksa ordu nunnade kõrgeimaks ülemaks. Kõrgmeistril on abtipühitsus, aga ta omab ka piiskopisaua ja mitrat ning õigust piiskoplikku riietust kanda. Alates 2010. aastast on Saksa ordu kõrgmeistril ka generaalabti tiitel.