Rüütlimõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:
Rüütlimõisaks loeti mõisa, mille suurus [[Eestimaa]]l oli 450 [[tiin]]u sellest 150 tiinu [[mõis]]a [[põllumaa]]d ning lisaks heina ja [[karjamaa]]. [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad. [[Saaremaa]]l 162 tiinu, millest 54 tiinu pidi olema põllumaad.
Rüütlimõisaks loeti mõisa, mille suurus [[Eestimaa]]l oli 450 [[tiin]]u sellest 150 tiinu [[mõis]]a [[põllumaa]]d ning lisaks heina ja [[karjamaa]]. [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad. [[Saaremaa]]l 162 tiinu, millest 54 tiinu pidi olema põllumaad.


Rüütlimõisal võis olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavd allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõis]]ad (''Beigut'') ja [[karjamõis]]ad (''Hoflage''), kui eraldiasuv majapidamine. Kõrvalmõis andis mõisaomanikule täiendava tulu ja lisahääle maapäeval.
Rüütlimõisal võisid olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavd allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõis]]ad (''Beigut'') ja [[karjamõis]]ad (''Hoflage''), kui kaugemal eraldiasuv majapidamine. Kõrvalmõis andis mõisaomanikule täiendava tulu ja lisahääle maapäeval.


Mitte aadlik sai õiguse rüütlimõisa osta alates [[1866]]. aastast [[Kuramaa]]l ja Liivimaal, Eestimaal aastast [[1869]].
Mitte aadlik sai õiguse rüütlimõisa osta alates [[1866]]. aastast [[Kuramaa]]l ja Liivimaal, Eestimaal aastast [[1869]].


Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud 18. sajandi keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisa ehk fideikomisse (''Adliges Güterfamilienfideicomiβ''), mida ei tohtinud müüa ega koormata muul viisil ja mida pärandati suguvõsa meesliini pidi [[majoraad]]i põhimõttel.
Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud 18. sajandi keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisad ehk fideikomisse (''Adliges Güterfamilienfideicomiβ''), mida ei tohtinud müüa ega koormata muul viisil ja mida pärandati suguvõsa meesliini pidi [[majoraad]]i põhimõttel.


Eestis moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes mõisates oli keeruline talusid päriseks osta.
Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes mõisates oli keeruline talusid päriseks osta.


Rüütlimõisa omanikul oli oma mõisa territooriumil kohtu– ja politseivõim, patronaat ja maksuvabadus, nagu ka ainuõigus pidada[[veski]]t ja [[kõrts]]i, viina põletada ning õllet pruulida samuti jahiti pidada. Samas oli [[Mõisnik|mõisaomanik]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.
Rüütlimõisa omanikul oli oma mõisa territooriumil kohtu– ja politseivõim, patronaat ja maksuvabadus, nagu ka ainuõigus pidada[[veski]]t ja [[kõrts]]i, viina põletada ning õllet pruulida samuti jahiti pidada. Samas oli [[Mõisnik|mõisaomanik]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.
22. rida: 22. rida:


Rüütlimõisad kaotati Venemaal [[Maadekreet|maadekreediga]] 9. novembril [[1917]]. aastal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[1918]]. aastal Baltimaades Saksa okupatsiooni ajal mõisnike õigused ennistati. [[10. oktoober|10. oktoobri]] [[1919]]. aasta maaseadusega Eestis ja [[1920]]. aasta maaseadusega Lätis mõisad riigistati.
Rüütlimõisad kaotati Venemaal [[Maadekreet|maadekreediga]] 9. novembril [[1917]]. aastal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[1918]]. aastal Baltimaades Saksa okupatsiooni ajal mõisnike õigused ennistati. [[10. oktoober|10. oktoobri]] [[1919]]. aasta maaseadusega Eestis ja [[1920]]. aasta maaseadusega Lätis mõisad riigistati.
Saksamaal olid rüütlimõisad [[1945]]. aastani.
Saksamaal eksiseerisid rüütlimõisad [[1945]]. aastani.





Redaktsioon: 26. märts 2006, kell 09:22

Rüütlimõis algselt rüütli (aadli) seisuses olevale isikule kuulunud läänimõis. Alates 1783. aastast eramõis, mida tohtis rüütlimõisana omada ainult kohaliku rüütelkonda immatrikuleeritud aadliseisuses isik. Rüütlimõisate omanikud olid kuni 1917. aastani Baltimaades seisuliku omavalitsuskorralduse aluseks.

Rüütlimõisaks loeti mõisa, mille suurus Eestimaal oli 450 tiinu sellest 150 tiinu mõisa põllumaad ning lisaks heina ja karjamaa. Liivimaal 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad. Saaremaal 162 tiinu, millest 54 tiinu pidi olema põllumaad.

Rüütlimõisal võisid olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavd allüksused, nõndanimetatud kõrvalmõisad (Beigut) ja karjamõisad (Hoflage), kui kaugemal eraldiasuv majapidamine. Kõrvalmõis andis mõisaomanikule täiendava tulu ja lisahääle maapäeval.

Mitte aadlik sai õiguse rüütlimõisa osta alates 1866. aastast Kuramaal ja Liivimaal, Eestimaal aastast 1869.

Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud 18. sajandi keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisad ehk fideikomisse (Adliges Güterfamilienfideicomiβ), mida ei tohtinud müüa ega koormata muul viisil ja mida pärandati suguvõsa meesliini pidi majoraadi põhimõttel.

Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes mõisates oli keeruline talusid päriseks osta.

Rüütlimõisa omanikul oli oma mõisa territooriumil kohtu– ja politseivõim, patronaat ja maksuvabadus, nagu ka ainuõigus pidadaveskit ja kõrtsi, viina põletada ning õllet pruulida samuti jahiti pidada. Samas oli mõisaomanik kohustatud osa võtma maapäevast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.

Mõisaomaniku politseivõim kitsenes peale vallakohtute moodustamist vastavalt 18021804. aasta talurahvaseadusele. 1865. aastal kadus mõisnikel kodukari õigus. 1866. aasta kogukonnaseadus mõisnike piiras politseivõimu veelgi ja 1888. aasta politseireformi seadus kaotas selle täielikult.

1871. kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, 1900. viinapõletamisele ja 1916. jahipidamisele.

Rüütlimõisad olid kuni 1881. aastani vabastatud maamaksust, muudest otsestest maksudest ja majutuskohustusest. Rüütlimõisad maksid 1881. aastani ainult kiriku ja kohalike makse.

Rüütlimõisad kaotati Venemaal maadekreediga 9. novembril 1917. aastal. Esimese maailmasõja ajal 1918. aastal Baltimaades Saksa okupatsiooni ajal mõisnike õigused ennistati. 10. oktoobri 1919. aasta maaseadusega Eestis ja 1920. aasta maaseadusega Lätis mõisad riigistati. Saksamaal eksiseerisid rüütlimõisad 1945. aastani.