Läti: erinevus redaktsioonide vahel

	Läti Vabariik
	Läti lipp Läti suur vapp
Riigihümn	Dievs, svētī Latviju
Pealinn	Riia
Pindala	64 589 km²
Riigikeel	läti keel
Rahvaarv	2 248 400 (2010)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Valdis Zatlers
Peaminister	Valdis Dombrovskis
Iseseisvus	- kuulutatud Venemaast sõltumatuks 18. novembril 1918; - tunnustatud 26. jaanuaril 1921; - NSVL-i 1. okupatsioon; 17. juuli 1940]]; - Natsi Saksamaa okupatsioon; 10. juuli 1941; - NSVL-i 2. okupatsioon; 1944; - taasiseseisvumine 21. august 1991
SKT	35,08 miljardit USA dollarit (2006)
SKT elaniku kohta	15 400 USA dollarit (191 968 Eesti krooni)
Rahaühik	latt (LVL)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.lv
ROK-i kood	LAT
Telefonikood	371

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. detsember 2010, kell 18:15

See artikkel räägib riigist; samanimeliste külade kohta vaata lehekülge Läti (täpsustus).

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Riia laht. Lätile ei kuulu saari ega asumaid. Pindala on 64 589 km².

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).

Asend ja piir

Läti asub Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaa lääneosal, Läänemere idarannikul. Maapiir oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja Leeduga lõunas (570 km). Idapiir Venemaa Pihkva oblastiga on 283 km. Kagus on maismaapiir Valgevenega (163 km).

Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531 km. Vaatamata pikale ja laugele merepiirile ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi meresaart. 1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territoorimile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks.^[1]

Loodus

Pinnamood

Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on moodustanud tänapäevase künkliku pinnamoodi.

Lätis asub kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, Kurzeme südames asub Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub Vidzeme kõrgustik, millel on mituüle 300 m ulatuvat tippe, sealhulgas Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns (312 m). Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka Alūksne kõrgustik, mis ühineb Eestis asuva Haanja kõrgustikuga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate kõrgusvahedega. Kagu-Lätis asub Latgale kõrgustik.

Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub Zemgale tasandik. Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalik, mis jätkub Leedu territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Antud madalikud on ka kohati soised.

Geoloogiline ehitus ja maavarad

Enamik läti aluspõhjakivimitest on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastust. Riigi edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.

Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaarsed setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad ka devoni punased liivakivid Gauja orus. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.

Lätil ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatest maavaradest läheb kasutuseks ehitustel. Kõrgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.

Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.

Veestik

Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on umbes 37 500km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on pikemad kui 100km. Pikimad jõed on Daugava, Lielupe, Gauja, Venta ja Salaca jõgi. Praegune jõgedevõrk on kujunenud välja 10-12 tuhande aasta jooksul. Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda. Suurem osa neist suubub Liivi lahte; väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed suubuvad ka Soome lahte.

Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist vaid 1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10km² on vaid 15. Suuremad järved Lätis on: Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma.

Kliima

Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on samal laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga, on Läti kliima küllaltki pehmem. Selle põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju Läti rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari keskmine temperatuur läänekaldal Liepajas on -2,8°C ja Kagu-Läti linnas Daugavpilsis on -6,6°C. Juuli temperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7°C ja 17,6°C.


Liepāja	Riia	Daugavpils

Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve teisel lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem sademeid on kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550-600 mm, kõrgutsikel 700-800 mm sademeid.

Taimestik

44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa lauskmaa aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on okasmetsad. Levinud on kask, harilik mänd, harilik kuusk.

Riik

Riigikord

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik.

Kõrgeima võimu organiks on läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmelise parlamendi Saeima ja omavalitsuste volikogud.

President

Pikemalt artiklis Läti Vabariigi president

Läti riigipeaks on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib Saeima salajase hääletusega nelja-aasta pikkuseks ametiajaks.

Läti president alates 8. juulist 2007 on Valdis Zatlers.

Saeima

Pikemalt artiklis Saeima

Saeima on Läti Vabariigi parlament. Tegemist on ühekojalise, 100-liikmelise parlamendiga.Valimised toimuvad võrdelise valimissüsteemi alusel, mille juures kehtib ka 5% valimiskünnis. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant esimesel oktoobrikuu laupäeval.

Läti presidendil on õigus Saeima laiali saata ning kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Selle protseduuriga kaasneb ka poliitiline risk presidendile. Valimiste ebaõnnestumisel peab president lahkuma ametist. Mitte ükski president ei ole seni Saeimat laiali saatnud.

Saeima asub Riia vanalinnas, endises Liivimaa rüütelkonna hoones.

Valitsus

Pikemalt artiklis Läti valitsus

Parlamendivalimiste järel on Läti presidendil õigus kuulutada välja peaminister. Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama parlament Saeima. Valitsusse kuulub 16 ministrit.

Läti Vabariigi peaminister on Valdis Dombrovskis, kes astus ametisse koos valitsusega 12. märtsil 2009.

Välispoliitika

Pikemalt artiklis Läti välispoliitika

Koheselt pärast taasiseseisvumist sai 17. septembril 1991 Lätist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liige.

1990ndate aastate Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 20. septembril 2003 toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liiduga liitumise poolt. 1. mail 2004 sai Lätist Euroopa Liidu (EL) täieõiguslik liige. Läti liitus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga 29. märtsil 2004. Läti osaleb aktiivselt ÜRO rahuvalvamismissioonidel.

Läti kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse nagu Euroopa Nõukogu, UNESCO, UNICEF, Maailmapank, IMF, Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu (ICES) ja paljudesse teistesse.

Pealinn

Läti Vabariigi pealinn on Riia.

Haldusjaotus

Pikemalt artiklis Läti haldusjaotus

Alates 1. juulist 2009 on Läti jaotunud üheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks. Piirkondadest ja vabariigilinnadest on saanud 1. järgu haldusüksused Lätis. Omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi, nagu endistes rajoonides, ei eksisteeri.

Regioonid

Läti endised 26 regiooni rühmitusid mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks regiooniks:

Parteid

Pikemalt artiklis Läti parteid

Lätis on mitmeparteisüsteem, kus ühel parteil on väga harva võimalus üksi seista võimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi.

Läti parlamendis on 2010. aastal järgmised erakonnad ja valimisliidud:

Uus Aeg (Jaunais Laiks, JL)
Kodanike Ühendus (Pilsoniskā Savienība, PS)
Rahvapartei (Tautas Partija, TP)
Roheliste ja Talunike Liit (Zaļo un Zemnieku Savienība, ZZS)
LPP/LC
Isamaa ja Vabaduse Eest/LNNK (Tēvzemei un Brīvībai/LNNK, TB/LNNK)
Inimõiguste Eest Ühendatud Lätis (Par Cilvēka Tiesībām Vienotā Latvijā, PCTVL)
Koosmeele keskus (Saskaņas centrs, SC)

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Rahvaarv

Läti rahvaarv juuli 2009 seisuga on 2 231 503. Sellega on ta rahvaarvult Euroopas 36. kohal.

Läti rahvaarv läbi ajaloo:

1 905 936 (1935)
2 079 948 (1959)
2 351 903 (1970)
2 503 145 (1979)
2 665 770 (1989)
2 377 383 (2000)
2 254 653 (2010)

Asustus

Rahvastikutihedus on 36 in/km².

Suurem osa rahvastikust (umbes 1 150 000 inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses. Maarahvastiku osakaal sealjuures kahaneb üha enam. Ligi kolm neljandikku elanikkonnast elab linnaasulates.

Linnad

Lätis on 77 linna. Neist kaks ületavad 100 000 elaniku piiri: Riia ja Daugavpils. 22 Läti linna ületavad 10 000 elaniku piiri.

Etniline koosseis

Läti on olnud sajandeid mitmerahvuseline, kuid suurimad muudatused demograafias toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu.

Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased, kes moodustavad praegu 59,4%^[viide?] riigi elanikkonnast. Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased, kes moodustavad 27,6%^[viide?] rahvastikust. Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989. aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas tol ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni ajal suurenes ka ukrainlaste ja valgevenlaste osakaal. Alates Läti iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis oluliselt vähenenud.

Lisaks venelastele on suuremad vähemusrahvused valgevenelased (3,6%), ukrainlased (2,5%), poolakad (2,35%), leedulased (1,3%), juudid (0,44%), sakslased (0,37%), mustlased (0,19%) ja eestlased (0,1%).

Religioon

Suurim religioon Lätis on kristlus, kuid usuteenistustel käivad regulaarselt vaid 7% elanikkonnast. Suurimad usukogukonnad 2006. aasta seisuga on:

luterlased - 450 000
katoliiklased - 450 000
õigeusklikud - 350 000

Eurobarometer 2005 järgi vastas 37% läti elanikest, et nad usuvad jumalasse. 49% vastasid, et usuvad on olemas mingisugune vaimne jõud ja 10% vastasid, et ei usu mingisuguse vaimse jõu ega jumala olemasolu. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli luterlaste osakaal tunduvalt suurem, kui see oli põhiline usutunnistus Lätis. Luterlaste arv on balti riikides vähenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv. On teada, et Lätis elab 182 moslemit, kuid eeldatatakse, et moslemite arv Lätis on 500 kuni 5000.

Majandus

Läti majanduses on ülekaalus toiduainetööstus.

Tänu oma geograafilisele asendile on Lätil suur tähtsus trasnpordisfääris. Lätis on 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam, kus asub ka Läti suurim Venemaa kütuse transiidikeskus (Ventbunkers, Latrostrans, Ventspils Nafta, mille suuromanik on maailma üks suuremaid toor naftaga tegelevaid Vitol Group ja Läti Merelaevandus)^[3].

Kui 1996. aastast alates kasvas majandus pidevalt, Lätist sai Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riik. 2008. aastal tabas Lätit seoses globaalse finantskriisi ja kohaliku kinnisvaramulli lõhkemisega majanduskriis. 2009. aasta kolme esimese kuu aastane majanduskasv oli -18%.

Inflatsioon

Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan.

Inflatsioonitase oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad.

Keskmine palk

Läti keskmine brutopalk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). 2009. aasta viimases kvartalis oli keskmine palk 440 latti ehk 9705 Eesti krooni (langus 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 12,1%).

Ajalugu

Tänapäeva Läti territooriumile tekkis asustus 9000 aastat eKr. Esimesed baltlased jõudsid Läänemere idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Balti rahvastel kujunesid välja kaubateed Rooma ja Bütsantsiga. Enamasti müüsid baltlased kohalikku merevaikku metallide vastu. Umbes 900 aastat pKr asustasid tänapäeva Läti territooriumi neli praeguseks välja surnud rahvust: kuralased, latgalid, seelid, semgalid ning ka soome-ugri keelt kõnelevad liivlased.

Keskaeg

Kuigi kohalikel rahvastel oli olnud varasemaid kogemusi välismaailmaga, siis Euroopaga integreeruti alles 12. sajandil, kui paavst saatis Liivimaale esimesed misjonärid. Misjonärid tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust. Paraku olid aga inimesed tugevalt ristiusustamise vastu. Seetõttu saadeti Liivimaale relvastatud jõud, kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida.

13. sajandil vallutasid sakslased kogu tänapäeva Läti territooriumi. Koos Lõuna-Eestiga moodustati riik, mida tänapäeval teatakse kui Vana-Liivimaa. 1228. aastal liideti Riia Hansa liitu. Hiljem kuulusid sinna ka Cēsis, Limbaži, Koknese ja Valmiera. Sellest ajast saadik oli Riia tähtis koht ida-lääne kaubavahetuses.

Reformatsioon

16., 17. ja 18. sajand oli suurte muutuste aeg. Sel ajal toimus reformatsioon, Vana-Liivimaa lagunemine ja Läti territoorium jaotati mitmete erinevate riikide vahel ära.

Pärast Liivi sõda (1558-1583) läks Liivimaa Poola-Leedu riigi valdustesse.

Põhjasõda ja Venemaa keisririik

Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal Liivimaa rüütelkonna poolset alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-Lätimaa Liivimaa kubermanguna ja ka 1795. aastal Kuramaa kubermang Venemaa keisririigiga. Lätlastega täielikult või osaliselt asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus olid:

Läti ärkamisaeg

Pikemalt artiklis Läti ärkamisaeg

Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silmapaistvate nimedega nagu Kaspar Biezbārd, Juris Allunān, Krišjānis Valdemārs, Krišjānis Barons, Atis Kronvald, Joh Jurjān. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega viibinud ka Eesti alal, eriti Tartus, kus nad õppisid Liivimaa kubermangu ainsas ülikoolis - Tartu ülikoolis.

Läti poliitilised organisatsioonid

Liivimaa kubermangu pealinna ja sadamalinna Riia hoogsa industrialiseerimise ja läti intellektuaalide marksismiga kokkupuutumise tulemusena tekkis Liivimaa lõunaosas sotsiaaldemokraatlik liikumine 1890. aastate keskpaigaks. 1905. aasta revolutsiooni eel loodi kaks illegaalset läti parteid: Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1904) ja Läti Sotsiaaldemokraatlik Ühing (1903) ja Riias tegutsesid 1905. aastaks ka Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ja juudi Bundi sektsioonid.

Esimene maailmasõda ja 1917. aasta revolutsioonid

1914. aasta sügisel alanud Esimese maailmasõja käigus vallutati 1915. aasta lõpuks pärast Poolat ja Leedumaad ka Lätimaa kuni Riia linnani, mis vallutati aga 21. augustil (3. september ukj) 1917. aastal. Lätimaa kaitsmiseks Saksa vägede vastu andis Venemaa keisririigi sõjaline juhtkond loa moodustada läti rahvusväeosad, 8 polku ning 1 tagavarapolk (asukohagaTartus).

1. Läti kütibrigaad:

1. Läti Daugavpilsi kütipolk
2. Läti Riia kütipolk
3. Läti Kurzeme kütipolk
4. Läti Vidzeme kütipolk

2. Läti kütibrigaad:

5. Läti Zemgale kütipolk
6. Läti Tukumsi kütipolk
7. Läti Bauska kütipolk
8. Läti Valmiera kütipolk

1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning 1918. aasta kevadela alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad Venemaale, kus nad teenisid nõukogude võimu, kõige ustavamate ning paremini organiseeritud sõjalise jõuna - läti küttidena.

Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad Lätimaa Sotsiaaldemokraatialiikumise esindajad 30 juulil (12.augustil ukj) 1917. aastal Riias, Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee, mille kooseisus oli 27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast saksa vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegustesid Fricis Rozinši juhtimisel enne lõpplikku evakueerimist Venemaale Võnnus ja Valgas.

Iseseisvumine

Lätimaa püsis Esimese maailmasõja käigus saksa vägede poolt okupeerituna kuni 1918. aasta Novembrirevolutsioonini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni Compiegne'i vaherahuga.

1918. aastal Lätis Kārlis Ulmanise poolt juhitud Läti valitsus aga ei omanud sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ning taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätimaast. Pärast aga 1919. suvel Lätis baltisakslaste poolt organiseeritud Landeswehri palgasõdurite poolt Rüdiger von der Goltzi juhimisel nõukogude Punaarmee ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisiku Andrievs Niedra juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.

Pärast nõukogude vägede väljaajamist Lätimaalt jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist - Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning sakslaste Landeswehri vägede invasiooni peatas 1919. aasta Võnnu lahing. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis moodustatud ja Eesti poolt toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati Riias Läti Kārlis Ulmanise valitsus.

Iseseivuse kaotus ja Teine maailmasõda

Läti NSV

Taasiseseisvumine

Kultuur

Läti rahvuslind on linavästrik ja rahvuslill harilik härjasilm.

Kirjandus

Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kirjutatud kunsteepos "Lāčplēsis". Tuntud läti kirjanikud on Rainis, Aleksandrs Čaks, Vilis Lācis ja Andrejs Upīts. Noorematest kirjanikest on tuntumad Pauls Bankovskis, Janis Einfelds, Gundega Repse, Andra Neiburga, Laima Muktapavele ja Nora Ikstena.

Muusika

Tuntud heliloojad on Jāzeps Vītols, Raimonds Pauls ja Imants Kalniņš.

Läti võitis 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.

Ajakirjandus

Pikemalt artiklis Läti meediasüsteem

Läti suurimad päevalehed on "Diena", "Neatkarīgā Rīta Avīze" ja "Latvijas Avīze". Regulaarsed raadiosaated toimuvad alates 1. novembrist 1925. 6. novembrist 1954 algasid Läti Televisiooni regulaarsed saated. 1991 alustas tööd esimene eratelevisioonikanal. Suuremad telekanalid on Läti Televisioon (LTV1 ja LTV7), LNT ja TV3 Latvia.

Sport

Lätis on jäähoki, jalgpalli ja korvpalliliigad. Läti jäähokikoondis osales 2002. ja 2006. aasta taliolümpiamängudel. Tuntumad Läti hokimängijad on Sandis Ozoliņš ja Artūrs Irbe. Läti jalgpallikoondis pääses 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Tugevamad korvpallklubid on BK Barons/LMT, BK Ventspils ja ASK Rīga. Tuntumad korvpallurid on Jānis Krūmiņš ja Gundars Vētra.

Kergejõustiklastest on tiitlivõistlustelt medaleid toonud odaviskajad Jānis Lūsis, Dainis Kūla, Vadims Vasiļevskis ja Ainārs Kovals, käija Aigars Fadejevs ning tõkkejooksja Staņislavs Olijars.

Rahvusvahelist edu on saavutanud ka tennisist Ernests Gulbis.

Mihhail Tal oli male maailmameister 1960–1961.

Haridus

Lätis tegutseb mitmeid ülikoole. Neist suurim on Riias asuv 1919. aastal asutatud Läti Ülikool. Suuremad ülikoolid on veel Riia Tehnikaülikool, Jelgavas asuv Läti Põllumajandusülikool ja Daugavpilsi Ülikool. Läti alg- ja keskkoolides õppis 2003/2004 õppeaastal 302 700 õpilast, neist 193 100 lätikeelsetes koolides.

Lätiga seotud isikud

Jānis Cimze

Viited

↑ "Ruhnu ajalugu".
↑ http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=B390CB267E077475F50865B1AE4EF529
↑ Austria oligarh ihaleb Läti transiiti, logistikauudised.ee, 20.09.2010

Vaata ka

Välislingid

Läti valitsus
Presidendi kantselei
Läti parlament - Saeima
Welcome to Latvia
LatviansOnline
latvians.com
Eesti ja Läti suhted, Välisministeeriumi koduleht
Eesti Kaubanduskoda Lätis
Läti kaart
Rein Sikk, Läti tragöödia: kadunud on 100 000 inimest ja eneseusk
Veiko Spolitis. Veiko Spolitis: Läti kolmikkriis Postimees, 15. jaanuar 2009

[1] "Ruhnu ajalugu".

[2] ttp://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=B390CB267E077475F50865B1AE4EF529

[3] Austria oligarh ihaleb Läti transiiti, logistikauudised.ee, 20.09.2010

[1]

[2]

[3]

@@ 530. rida: / 530. rida: @@
 [[cu:Латві́ꙗ]]
 [[szl:Łotwa]]
+[[ckb:لاتڤیا]]
 [[sr:Летонија]]
 [[sh:Letonija]]

Suurimad linnad^[2].
Järjekord	Linn	Piirkond	Elanikke	Järjekord	Linn	Piirkond	Elanikke	Riia Daugavpils
1	Riia	Riia	715 978	11	Salaspils	Salaspilsi piirkond	20 987
2	Daugavpils	Daugavpils	104 870	12	Tukums	Tukumsi piirkond	20 080
3	Liepāja	Liepāja	85 149	13	Cēsis	Cēsise piirkond	18 312
4	Jelgava	Jelgava	65 630	14	Kuldīga	Kuldīga piirkond	12 916
5	Jūrmala	Jūrmala	56 069	15	Olaine	Olaine piirkond	12 723
6	Ventspils	Ventspils	43 088	16	Saldus	Salduse piirkond	12 427
7	Rēzekne	Rēzekne	35 625	17	Sigulda	Sigulda piirkond	11 487
8	Valmiera	Valmiera	27 453	18	Talsi	Talsi piirkond	11 362
9	Jēkabpils	Jēkabpils	26 578	19	Dobele	Dobele piirkond	11 241
10	Ogre	Ogre piirkond	26 238	20	Krāslava	Krāslava piirkond	10 958