Laulupeomuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P kat |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Laulupeomuuseum.JPG|pisi|400px|]] |
|||
'''Laulupeomuuseum''' on [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaal, mis asub [[Tartu]]s,"Vanemuise" seltsi vanas majas Jaama 14. Muuseum avati [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[2007]]. |
'''Laulupeomuuseum''' on [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaal, mis asub [[Tartu]]s, [[Vanemuine (selts)|"Vanemuise" seltsi]] vanas majas Jaama 14. Muuseum avati [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[2007]]. |
||
==Püsiekspositsioon== |
==Püsiekspositsioon== |
||
Laulupeomuuseumis asub kesksel positsioonil näitus eesti [[laulupidu]]dest, mis kannab nime "Laulu võim". Väljapanek kätkeb endas sõnumit laulupeost kui esimesest suurest rahvuslikust meeleavaldusest: maarahvast oli saanud eesti rahvas."Laulu võim" on näitus rahvuse püsimajäämisest läbi okupatsioonide ja võõrvõimust vabanemise, erilist tähelepanu pälvib laulev revolutsioon. |
Laulupeomuuseumis asub kesksel positsioonil näitus eesti [[laulupidu]]dest, mis kannab nime "Laulu võim". Väljapanek kätkeb endas sõnumit laulupeost kui esimesest suurest rahvuslikust meeleavaldusest: maarahvast oli saanud eesti rahvas. "Laulu võim" on näitus rahvuse püsimajäämisest läbi okupatsioonide ja võõrvõimust vabanemise, erilist tähelepanu pälvib laulev revolutsioon. |
||
Ekspositsioon keskendub I ja II üldlaulupeole, laulupidude 100-aastasele juubelile 1969 ning üliõpilaslaulupidude (1956) ja poistekooride laulupidude (1976) traditsiooni sünnile Tartus. Laulupidude mõtte algataja, literaat [[Johann Voldemar Jannsen]]i pilgu läbi tulevad esitlusele laulupidude sünd, I ja II üldlaulupidu (II laulupeo ettevalmistamist ja toimumist juhiti Vanemuise vanast majast) ning selle mõtte edasiarendused 20. sajandil. Ka on näituse juhtmõtteks Jannseni sõnad: "Eestimees! Jä iggas rides ja igga nime al Eestimeheks, siis oled aus mees omma rahwa ees." |
Ekspositsioon keskendub [[I üldlaulupidu|I]] ja [[II üldlaulupidu|II üldlaulupeole]], [[XVII üldlaulupidu|laulupidude 100-aastasele juubelile]] 1969 ning üliõpilaslaulupidude (1956) ja poistekooride laulupidude (1976) traditsiooni sünnile Tartus. Laulupidude mõtte algataja, literaat [[Johann Voldemar Jannsen]]i pilgu läbi tulevad esitlusele laulupidude sünd, I ja II üldlaulupidu (II laulupeo ettevalmistamist ja toimumist juhiti Vanemuise vanast majast) ning selle mõtte edasiarendused 20. sajandil. Ka on näituse juhtmõtteks Jannseni sõnad: "Eestimees! Jä iggas rides ja igga nime al Eestimeheks, siis oled aus mees omma rahwa ees." |
||
==Hoonest== |
==Hoonest== |
||
1865. aastal sündinud esimene eesti selts, lauluselts "Vanemuine" asus aastail |
1865. aastal sündinud esimene eesti selts, lauluselts "Vanemuine" asus aastail 1870–1903 aadressil Jaama 14. Maja oli kooskäimiskohana peibutav: seltsi majas oli avar saal, maja ümbritses kaunis aed. 24. juunil 1870 etendus "Vanemuise" seltsis [[Lydia Koidula]] "[[Saaremaa onupoeg]]", mida võib lugeda eesti teatri sünnihetkeks. |
||
"Vanemuise" seltsi majas on läbi aegade pesapaiga leidnud Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Aleksandri kooli peakomitee. Majas saab kodu ka Emajõe Suveteater, kes on alates 2003. |
"Vanemuise" seltsi majas on läbi aegade pesapaiga leidnud [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]], [[Eesti Kirjameeste Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]], [[Aleksandri kooli peakomitee]]. Majas saab kodu ka [[Emajõe Suveteater]], kes on alates 2003. aastast aeda kasutanud oma etenduste paigana. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
*[http://linnamuuseum.tartu.ee/ |
*[http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=3 Laulupeomuuseum Tartu Linnamuuseumi kodulehel] |
||
[[Kategooria:Tartu muuseumid]] |
[[Kategooria:Tartu muuseumid]] |
||
Redaktsioon: 24. detsember 2010, kell 22:17
Laulupeomuuseum on Tartu Linnamuuseumi filiaal, mis asub Tartus, "Vanemuise" seltsi vanas majas Jaama 14. Muuseum avati 19. oktoobril 2007.
Püsiekspositsioon
Laulupeomuuseumis asub kesksel positsioonil näitus eesti laulupidudest, mis kannab nime "Laulu võim". Väljapanek kätkeb endas sõnumit laulupeost kui esimesest suurest rahvuslikust meeleavaldusest: maarahvast oli saanud eesti rahvas. "Laulu võim" on näitus rahvuse püsimajäämisest läbi okupatsioonide ja võõrvõimust vabanemise, erilist tähelepanu pälvib laulev revolutsioon.
Ekspositsioon keskendub I ja II üldlaulupeole, laulupidude 100-aastasele juubelile 1969 ning üliõpilaslaulupidude (1956) ja poistekooride laulupidude (1976) traditsiooni sünnile Tartus. Laulupidude mõtte algataja, literaat Johann Voldemar Jannseni pilgu läbi tulevad esitlusele laulupidude sünd, I ja II üldlaulupidu (II laulupeo ettevalmistamist ja toimumist juhiti Vanemuise vanast majast) ning selle mõtte edasiarendused 20. sajandil. Ka on näituse juhtmõtteks Jannseni sõnad: "Eestimees! Jä iggas rides ja igga nime al Eestimeheks, siis oled aus mees omma rahwa ees."
Hoonest
1865. aastal sündinud esimene eesti selts, lauluselts "Vanemuine" asus aastail 1870–1903 aadressil Jaama 14. Maja oli kooskäimiskohana peibutav: seltsi majas oli avar saal, maja ümbritses kaunis aed. 24. juunil 1870 etendus "Vanemuise" seltsis Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg", mida võib lugeda eesti teatri sünnihetkeks.
"Vanemuise" seltsi majas on läbi aegade pesapaiga leidnud Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Aleksandri kooli peakomitee. Majas saab kodu ka Emajõe Suveteater, kes on alates 2003. aastast aeda kasutanud oma etenduste paigana.