Paul Doumer: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ko:폴 두메르
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Paul Doumer.jpg|thumb|right|Paul Doumer]]
[[Pilt:Paul Doumer.jpg|thumb|right|Paul Doumer]]
'''Paul Doumer''' ([[22. märts]] [[1857]] – [[7. mai]] [[1932]]) oli [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|president]] ja [[Andorra]] vürst [[13. juuni]]st [[1931]] kuni surmani.
'''Paul Doumer''' ([[22. märts]] [[1857]] – [[7. mai]] [[1932]]) oli [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|president]] ja [[Andorra kaasvürst]] [[13. juuni]]st [[1931]] kuni surmani.


Ta sündis [[Prantsusmaa]]l [[Cantali departemang]]us [[Aurillac]]is.
Ta sündis [[Prantsusmaa]]l [[Cantali departemang]]us [[Aurillac]]is.
6. rida: 6. rida:
Ta alustas karjääri õppejõu ja publistsistina. Kuulus radikaalsesse parteisse.
Ta alustas karjääri õppejõu ja publistsistina. Kuulus radikaalsesse parteisse.


Ta oli [[1897]]–[[1902]] [[Prantsuse Indohiina|Indohiina]] [[kindralkuberner]]. Ta oli Trans-Indohiina raudtee ehitamise tuline kaitsja. [[Hanoi]]s on tema nimeline metallsild.
Ta oli [[1897]]–[[1902]] [[Prantsuse Indohiina kindralkuberner]]. Ta oli [[Trans-Indohiina raudtee]] ehitamise tuline kaitsja. [[Hanoi]]s on tema nimeline metallsild.


Ta oli aastatel [[1895]]–[[1896]], [[1921]]–[[1922]] ja [[1925]]–[[1926]] rahandusminister ning [[1905]]–[[1906]] saadikutekoja esimees. Aastal [[1927]] valiti ta senati esimeheks.
Ta oli aastatel [[1895]]–[[1896]], [[1921]]–[[1922]] ja [[1925]]–[[1926]] rahandusminister ning [[1905]]–[[1906]] saadikutekoja esimees. Aastal [[1927]] valiti ta senati esimeheks.
13. rida: 13. rida:


==Atentaat==
==Atentaat==
Paul Doumer külastas [[6. mai]]l [[1932]] [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] osavõtnud kirjanike näitust. Vene emigrant [[Pavel Gorgulov]] tulistas taskust võetud püstolist mitu lasku presidendi pihta. President ei olnud jõudnud veel ühtegi stendi vaadata. Kuulid tabasid teda rinda ja pähe. Ta viidi haiglasse, kus ta mõne tunni pärast, 7. mail kell 4.37 suri.
Paul Doumer külastas [[6. mai]]l [[1932]] [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] osavõtnud kirjanike näitust. Vene emigrant [[Pavel Gorgulov]] tulistas taskust võetud püstolist mitu lasku presidendi pihta. President ei olnud jõudnud veel ühtegi stendi vaadata. Kuulid tabasid teda rinda ja pähe. Ta viidi haiglasse, kus ta mõne tunni pärast, 7. mail kell 4.37 suri.


Pärimuse järgi olevat ta enne surma teadvusele tulnud ja küsinud: "Mille eest? Ma ei ole ju midagi teinud!"
Pärimuse järgi olevat ta enne surma teadvusele tulnud ja küsinud: "Mille eest? Ma ei ole ju midagi teinud!"
20. rida: 20. rida:
Doumer'l oli viis poega, kellest neli hukkusid Esimese maailmasõja rindel.
Doumer'l oli viis poega, kellest neli hukkusid Esimese maailmasõja rindel.
[[Kategooria:Prantsusmaa presidendid|Doumer, Paul]]
{{JÄRJESTA:Doumer, Paul}}
[[Kategooria:Sündinud 1857|Doumer, Paul]]
[[Kategooria:Prantsusmaa presidendid]]
[[Kategooria:Surnud 1932|Doumer, Paul]]
[[Kategooria:Andorra kaasvürstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1857]]
[[Kategooria:Surnud 1932]]


[[am:ፖል ዱሜ]]
[[am:ፖል ዱሜ]]

Redaktsioon: 24. detsember 2010, kell 14:18

Paul Doumer

Paul Doumer (22. märts 18577. mai 1932) oli Prantsusmaa president ja Andorra kaasvürst 13. juunist 1931 kuni surmani.

Ta sündis Prantsusmaal Cantali departemangus Aurillacis.

Ta alustas karjääri õppejõu ja publistsistina. Kuulus radikaalsesse parteisse.

Ta oli 18971902 Prantsuse Indohiina kindralkuberner. Ta oli Trans-Indohiina raudtee ehitamise tuline kaitsja. Hanois on tema nimeline metallsild.

Ta oli aastatel 18951896, 19211922 ja 19251926 rahandusminister ning 19051906 saadikutekoja esimees. Aastal 1927 valiti ta senati esimeheks.

13. mail 1931 võitis ta Aristide Briandi ees presidendivalimised.

Atentaat

Paul Doumer külastas 6. mail 1932 Esimesest maailmasõjast osavõtnud kirjanike näitust. Vene emigrant Pavel Gorgulov tulistas taskust võetud püstolist mitu lasku presidendi pihta. President ei olnud jõudnud veel ühtegi stendi vaadata. Kuulid tabasid teda rinda ja pähe. Ta viidi haiglasse, kus ta mõne tunni pärast, 7. mail kell 4.37 suri.

Pärimuse järgi olevat ta enne surma teadvusele tulnud ja küsinud: "Mille eest? Ma ei ole ju midagi teinud!"

Isiklikku

Doumer'l oli viis poega, kellest neli hukkusid Esimese maailmasõja rindel.