Tšehhi: erinevus redaktsioonide vahel

	Tšehhi Vabariik
	Tšehhi lipp Tšehhi vapp
Riigihümn	Kde domov můj
Pealinn	Praha
Pindala	78 866 km²
Riigikeel	tšehhi
Rahvaarv	10 489 200 (2009)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President	Václav Klaus
Peaminister	Petr Nečas
Iseseisvus	Tšehhoslovakkia jagunemisel; 1. jaanuaril 1993
SKT	236,536 miljardit USD
SKT elaniku kohta	25 436 USD
Rahaühik	kroon (CZK)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.cz
ROK-i kood	CZE
Telefonikood	420

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. detsember 2010, kell 22:58

See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Čechy

Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga. Väljapääsu meredele pole.

Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).

Nimi

Lähemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi

Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.

Riik

Haldusjaotus

Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):

Poliitika

Valimised

Valitsused

Parteid

Rahvastik

Religioon

Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.

Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad saabusid siia 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamisi. 1939. aastal kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu on Tšehhis umbes 6000 juuti.